Pillimees lõi lauluigatsusest uue koori

Uue koori dirigent Krista Lindre (vasakul) ja assistent Gerri Tensing. Foto: Meelis Meilbaum

Laulupeoemotsioonide lainel tundis üks pillimees nii suurt igatsust laulda, et otsustas luua koori. Koori esimestest päevadest räägivad dirigent Krista Lindre ja assistent Gerri Tensing.

Miks ja kuidas tekib üks uus koor?

Gerri Tensing (GT): Rannu Eimla oli meil maakodus külas. Oli just laulupeopühapäev. Mul poiss laulab samuti kooris. Vaatasime televiisorit ja Rannu räägib: "Mul on pisar silmas. Tahaks ise ka laulda." Aga pole koori, kus laulda - Vironia on hästi klassikaline, Solare laulab Pärti ja muud rasket repertuaari.

Mõtlesime algul naljaga, et teeme koori. Hakkasime Rannuga arutama ja otsustasime, et teemegi, ja kohe otsin dirigendi. Järgmisel päeval Helistasin Kristale (Krista Lindre - toim.), kas ta tahab tulla koorijuhiks. Et anname natuke mõtlemisaega.

Krista Lindre (KL): Mina arvasin, et see on nali - ma olen ainult laulnud kooris, õppinud olen hoopis orkestrijuhtimist. Kui kuu aja pärast helistati samasuguse jutuga, sain aru, et on tõsi. Ja olin nõus. Mõtlesin, et ei saa teada, kas oskad, kui ei proovi.

Kuidas koor kokku sai?

GT: Info liikus tutvusringkonnas. 1. oktoobril oli esimene kokkusaamine. Sinna tuli 43 inimest ja selgus, et tahtjaid on veelgi. Teise proovi tuli viis inimest juurde.

KL: Naisi on rohkem, mehi on kümme, ja oleks vaja juurde. Hästi suur koor on praegu.

Kes laulma tulid?

GT: On kõiki - väga häid viisipidajaid ja nooditundjaid ja neid, kes nooti ei tunnegi. Võtsime kõik vastu.

Millest alustasite?

GT: Esimene laul, mille esimeses proovis üles võtsime, oli "Sepapoisid" - see on kõigil selge. Laulsime mitmehäälselt ja laul kõlas nii hästi, et mul oli tunne, nagu koor oleks käinud juba mitu kuud koos. Nii hea kõla oli.

´