Omavalitsused hädas tuleohutusnõuete täitmisega

Tuleohutusnõuete eiramisega riskitakse eeskätt inimeste elu ja tervisega. Foto: Toomas Huik/Postimees

Paljud omavalitsused peavad kõhnukese rahakoti tõttu kalkuleerima, kas maksta tuleohutusnõuete eiramise eest päästeteenistuse määratud trahvi või visata tuulde palju kopsakam summa.

Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev rääkis, et linn sattus eelmise aasta lõpus vastuollu päästeteenistusega, kes tegi omavalitsusele tuleohutusnõuete eiramise eest kolm hoiatustrahvi. Kokku umbes paarkümmend tuhat krooni.

Suurkaevu sõnul selgus mullu suvel, et mitme linnale kuuluva hoone renoveerimiseks on võimalik Euroopa Liidust raha saada. Päästeteenistus aga nõudis kohe nende hoonete tuleohutusnõuete täitmist. Näitena tõi Suurkaev Rakvere reaalgümnaasiumi.

Raske valik
Rakvere abilinnapea Ain Suurkaevu ütlusel taotles linn päästeteenistuselt tuleohutusnõuete täitmise tähtaegade pikendamist, kuid pritsimehed polnud sellega nõus. Seega seisis omavalitsus valiku ees, kas maksta trahvi või kulutada tuleohutusnõuete täitmiseks umbes paarsada tuhat krooni.

Linn valis trahvi, sest hoonete renoveerimisel tulnuks tuleohutust tagav süsteem maha võtta ehk teisisõnu selle rajamiseks kulutatud maksumaksja raha tuulde visata.
Probleemid tuleohutusnõuete täitmisel tekivad ka siis, kui hoone saatus sõltub kohtuotsusest. Suurkaev tõi näiteks linna ühe lasteaia, kus kohtuvaidlus on pooleli ja investeering tuleohutusnõuete täitmiseks võib osutuda omavalitsuse kingituseks hoone omanikule.

Suurkaev rõhutas, et päästjate vastu linnal pretensioone ei ole, sest pritsimehed nõuavad seaduse täitmist.
"Kõik on juriidiliselt õige," sõnas Suurkaev ja lisas, et paraku sunnib linna eelarve investeeringute otstarbekust analüüsima.

Inimeste pärast
Pärast mullu novembris saadud hoiatustrahve istusid linna ja päästeteenistuse esindajad ühise laua taha, kus leiti kompromiss ja tuleohutusnõuete täitmise tähtaegu pikendati. Suurkaev avaldas lootust, et kui omavalitsusest mitteolenevatel põhjustel pole saadud tuleohutusnõudeid täita, siis päästeteenistus suhtub sellesse jätkuvalt mõistvalt.
Kadrina vallavanem Aivar Lankei tunnistas, et probleem on talle tuttav.

"Vallas ei ole praktiliselt ühtegi allasutust, millele tuletõrje pole ettekirjutust teinud," nentis vallavanem.
Trahvideni pole veel jõutud, sest omavalitsus üritab ettekirjutusi jõudumööda täita. Suuremate hoonete puhul aga pole vallal tuleohutusnõuete täies mahus täitmiseks raha. Näitena nimetas Lankei Kadrina keskkooli.

Kadrina vallajuht arvas, et probleeme tuleohutusnõuete täitmisel on teistelgi omavalitsustel, samas rõhutades, et mõistab igati seaduste täitmist nõudva päästeteenistuse tegevust.
Ida-Eesti päästekeskuse järelevalveteenistuse tuleohutusbüroo peainspektor Marti Siim kinnitas, et enne ettekirjutuse tegemist kuulatakse ära teise osapoole selgitused ja vastuväited, et päästeteenistus on kompromissideks valmis.

Tuleohutusspetsialist selgitas, et omavalitsused võivad nõuete täitmise maksumust küll kalkuleerida, kuid kui hoone maha põleb, on veel kulukam. Siimu sõnul ei nõua päästjad tuleohutusnõuete täitmist mitte niivõrd materiaalseid väärtusi silmas pidades, kuivõrd seepärast, et kui tulekahjus hukkub inimene, on kahju juba korvamatu.