Repliik: Maalähedase elu juurde

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eva Klaas
Eva Klaas Foto: Virumaa Teataja

Praegusel ajal on poes erinevalt veel paljudele hästi meeles Nõukogude ajast kõike saada ja aina mõeldakse välja uusi tooteid, et konkurentidest eristuda.


Samal ajal on inimesed kurtnud, et poeriiulid on lookas, aga Eestis püütud kala, siin kasvatatud puu- ja köögivilja, kitsepiimast valmistatud juustu või käsitsi kootud pehmeid sokke on kaubandusvõrgust raske, vahel isegi võimatu leida.


Võib-olla just seepärast armastatakse Peipsi-äärsete külade tänavatel müüdavat kurki, tomatit, sibulat või küüslauku. Sealne tänavakaubandus on kujunenud omamoodi turismimagnetiks.

Mõningad Lääne-Virumaal liikuvad "kalaautod" klientide puuduse üle ei kurda. Ja kui selline kusagil külas seisma jääb, tekib ainuüksi räime ostjatest järjekord.

Väike-Maarjas alustas tegevust taluturg, kus kaubeldakse ainult ümbruskonna põldudel kasvanu või kodus valmistatuga.

Võib vaielda, kas eestimaine toit on alati sissetoodust tervislikum.

Aga üks on selge: oma ahjus küpsenud pirukad ja koogid maitsevad hoopis teisiti ja paremini kui poest ostetud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles