:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730909t1h38e1.jpg)
/nginx/o/2009/10/15/251338t1h42fc.jpg)
Tehnoloogia ümbritseb meid igal pool. Hea näide sellest on minu kõrgtehnoloogiline pintsak.
Jakob Kübarsepp: Minu kõrgtehnoloogiline pintsak
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult kogu ülikond, mis on toodetud Eestis. Pintsak on väga kasutajasõbralik: tordikreemi saab eemaldada kraaniveega ning järele ei jää mingit plekki.
Rõivaid on aastasadu kujundanud rätsepad. Pisut enam kui sada aastat on rõivastega tegelenud ka teadlased ja insenerid.
Esmalt hakkas rõivatootmist mõjustama materjaliteadus ja -tehnoloogia. Töötati välja uusi tehiskiude ja nende baasil uusi kanga- ja rõivatootmise tehnoloogiaid.
Erilist tähelepanu pööratakse kanga ja rõivaste tarbimisomaduste parandamisele, näiteks märgumatusele, kortsumis- ja kulumiskindlusele.
Kõrgtehnoloogiata siin läbi ei saa. Selle tulemusena võib kauplusest osta pintsaku või seeliku, mis praktiliselt ei märgu ega kortsu. Taoline kehakate on iga reisihuvilise unistus, võin seda kinnitada isiklikust kogemusest.
Ilma keemia (eriti polümeeride keemia), füüsika ja matemaatika ning samuti inseneriteaduste valdamiseta oleks kiu-, kanga- ja rõivatehnoloogia areng võimatu.
Kanga tarbimisomadustest ei piisa inimeste rahuloluks. Rõivas peab hästi ja mugavalt seljas istuma. Sajandeid on sellega tegelenud rätsepad, kuid viimasel sajal aastal on rõivaste tootmises eriti olulised moedisainerid.
Käesoleval sajandil on sellesse valdkonda tungimas robotid - tulemas on keha kuju muutvad robotmannekeenid. Robotmannekeenid abistavad rõivaste kujundamisel, samuti aitavad nad valida kehaehitusele vastavaid rõivaid.
Mõlemal juhul tehakse inimesest skaneeritud ruumiline mudel. Edasine jääb juba arvuti ülesandeks.
Robotmannekeenidel põhineva rõivatehnoloogiani on insenerid jõudnud tänu heale matemaatika, füüsika, pidevate keskkondade mehaanika ning elektroonika, mehaanika ja infotehnoloogia tundmisele.
Esmapilgul kõige igapäevasemate asjade tegemisel on olulised erinevate alade teadlased, insenerid ja teised kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid. Näiteks ilma elektrita ei toimi tänapäeval peaaegu mitte midagi.
Suur vastutus on siinjuures kõrgkoolidel, kus koolitatakse tuleviku tehiskeskkonda kujundavaid spetsialiste.
Oma võimalustega tutvumiseks TTÜs on kõik huvilised oodatud tehnikaülikooli avatud uste päevale järgmisel nädalal.