Kirjanduslik aurumasin kõneleb ajaloost

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Põllumajanduses olulist osa mänginud aurukatla romaanis "Tants aurukatla ümber" kirjanduslikuks kujundiks vorminud Mats Traat rõõmustab, et ajalugu jätkub.

FOTO: Meelis Meilbaum

Vinni vallamaja juurde paigutatud aurumasin viitab põllumajanduse ajaloole, Eduard Vilde kirjandusauhinnale ja sellega pärjatud Mats Traadi teosele "Tants aurukatla ümber".


Hilissügisel kui kunagisel aurumasinate ja viljapeksu kõige kibedamal tööajal andis Vinni vallamaja juures võimsalt vilet vana, kuid värskes kuues aurukatel. Vile tõmbas reedel käima kirjanik Mats Traat.


"Mõtlesime, et kuna tegemist on endise Eduard Vilde nimelise kolhoosiga ning Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemiaga, mille kolmekordne laureaat Mats Traat sai 1971. aastal just romaani "Tants aurukatla ümber" eest, siis on aurukatla õige koht täpselt siin," ütles Vinni vallavanem Toomas Väinaste.

Ajaloo elav tunnismärk

Mats Traat tuletas meelde, et aurukatel tuli Eesti põllumajanduses kasutusele 1880ndate lõpupoole ning see oli aeg, kus uued masinad, võtted ja võimalused muutsid tundmatuseni põllumajanduse pilti.

"Katel on meie ajaloo elav tunnismärk tulevastele põlvedele, kui nad tahavad sellest ajaloost midagi tõsisemalt teada. Ka siis, kui ei taheta sügavamalt teada saada, meenutab ta möödasõitjale midagi ja paneb kripeldama südame sellel, kellel on tundlik süda," lausus Traat.

"Eesti on väga vana põllumajandusmaa ja me võiksime selle üle uhkust tunda," rõhutas kirjanik ning rääkis, kuidas kord kohtumisel noortega palunud ta tõsta käe neil, kes tahavad põllumeheks saada, ja ei tõusnud ainsatki kätt. Taluperenaiseks igatses kõhklemisi vaid üks neiu.

"Loodan, et täna pole see pilt enam niisugune, sest masu on teinud korrektiive ka ellusuhtumises," arvas ta.

"Mul on väga hea meel, et seda aurukatelt ei ole lastud ära roostetada ega ole visatud ajaloo prügimäele, et ta seisab siin ja näitab meile mineviku palet. See on väga tähtis. Sest kes ei tunne oma minevikku, selle tulevikust ei maksa ka midagi loota. Mul on hea meel, et ma siin sel päeval olen ja mehed on tulnud katlaga ja ajalugu jätkub," sõnas Mats Traat.

Katel, mis pärineb Eduard Vilde nimelise kolhoosi esimehe August Lepasaare kodukülast, toodi 1955. aastal Pajusti karusloomafarmi, kus teda kasutati jõumasinana 15 aastat.

Uue tehnika kasutusele võtmisel ei viidud katelt vanarauaks, vaid paigutati farmi õuele kui mälestusmärk August Lepasaarele.


"Samal ajal ilmus Mats Traadil tema "Tants aurukatla ümber" ja tähistasime aurukatla ülespanekuga ka seda sündmust," ütles endise karusloomafarmi juhataja Endel Tikop.

Tikopi hinnangul on aurukatla paigutamine vallamaja juurde ajalooline sündmus.

"See on märk kolhoosi ja põllumajanduse ajaloost, meenutamaks meie lastele ja lastelastele, kuidas kunagi koristati vilja ja peksti reht," sõnas ta.

Auhind annab vilet

"Mats Traat on kirjutanud raamatus viiest tantsust ümber aurukatla. Esimene tants hakkab peale aurukatla tuleku ja toomisega. See juhtus täpselt 95 aastat tagasi," ütles Eduard Vilde kirjandusuhinna üks mootoreid Ilme Post.

Sel aastal otsib Eesti vanim kirjandusauhind 45. korda väärilisi kandidaate. Ilme Posti ettepanekul hakkab vile saatma järgmisi Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna väljakuulutamisi.

Aurukatla paigaldamine jätkus kirjandusliku aurumasinaga Pajusti klubis, kus usutletav oli Mats Traat.
Kirjandusteose sõna ja sõnumit kandis Vinni-Pajusti gümnaasiumi õpilaste kompositsioon Mats Traadi teosest "Tants aurukatla ümber".


Tagasi üles