Malle Kobin: Kodu või lastekodu - kes otsustab?

Malle Kobin. Foto: Erakogu

Vanemliku hoolitsuseta lapsi on Eestis olnud läbi aegade. Kui eelnevatel sajanditel on hüljatute eest vastutuse võtnud sugulased, külakogukond või kirik, siis tänapäevane arusaam on teine, samuti on teistsugused valikud.

Eesti Kasuperede Liit on ellu kutsutud, tegelemaks just vanemlikust hoolest ilma jäänud lastega ja neile abikätt pakkuvate peredega, olenemata sellest, milline on ühe või teise lapse juriidiline staatus.

Kasuperenduse teema lipsab aeg-ajalt ajakirjandusest läbi, aga harva ning napilt, ometi vajaks see pikemat ja põhjalikumat käsitlemist, mille üks oluline eesmärk oleks kasuperenduse hoogustumine. On ju kõigile selge, et lapsele on parim koht kasvamiseks perekond, kuid millegipärast ei jätku seda igale lapsele. Pealegi on igal lapsel sünnipärane vääramatu õigus elada ja kasvada perekonnas.

Kasuperede toetuseks

Riigi praeguse poliitika juures ei tunne kasupered ennast kui­gi turvaliselt - kasupered ei tunneta, et neid peetakse vajalikuks.

Erinevates valdades tõlgenda­takse seadusi erinevalt, ja mis sa­la­ta, ametnikud teevad oma elu liht­samaks, sundides kasuperesid võtma lapsi eestkostele või an­des korraldusi lapsendamiseks.

Olgugi et mõiste "kasupere" võib hõlmata nii eestkostet kui lapsendamist, on suuremal määral tegemist siiski niisuguste peredega, kus võõras laps kasvab hooldamise lepingu alusel.

Juba 2006. aasta üldkoosolekul kiideti heaks mõte, et kasuperede liidu paremaks toimimiseks on vaja luua maakondlikud organisatsioonid, kuid see on suur ja vaevaline protsess. Möödunud aastal võttis juhatus vastu otsuse reorganiseerida liit ja muuta üksikisikupõhine liikmesus ühingutepõhiseks.

Selleks otstarbeks kirjutati arendusprojekt, mille käigus on kasuperede liiduga liitunud juba kaheksa maakondlikku organisatsiooni. Projekti rahastas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, nõutava kaasfinantseeringu võimaldas SA Dharma.

Koolitused huvilistele

Praegu ongi eesmärk kasupe­re­de liidu struktuur kasvama pan­na. Sisuliseks tegevuseks on kasuperedele se­minari-perepäevade korraldami­ne maakondades, kus pole veel ühingut loo­dud, ning mille tulemuseks oleks kasuperede maakondlik ühing.

Projekti esimese perioodi käigus viidi läbi maakondlikud seminar-perepäevad Valga-, Järva-, Võru-, Jõgeva- ja Tartumaal, kuhu olid oodatud nii vastavate maakondade kasupered (hoolduslepinguga pered, eestkostepered, adoptiivpered ja ka tulevased kasupered), kasuperede PRIDE-koolitajad kui ka omavalitsuste sotsiaalvaldkonna ametnikud.

Projekti II periood hõlmab veel nelja maakonda, mille hulgas on ka Lääne-Virumaa. Üritu­se­le ootame kõiki kasuperen­du­se vastu huvi tundvaid inimesi.

Kasuperede parema toimetule­ku eesmärgil toimib juba neljandat aastat tugiisikuprojekt, mis on tänuväärne selle poolest, et tee­nuse saab kätte kasupere elukohajärgse maakonna tasandilt, tänavu töötab meil kaheksa tugi­isikut üle rii­gi, kuid vajadus on suurem.

Kaheksandat korda toimus kasuperede suvekool, tänavu oli osalejate arv rekordiline - kokku 153 inimest.

Septembrikuu lõpus osalesime messil "Laps ja pere", seda juba kolmandat korda. Informatsioon kasuperede liidu tegevuste ja ürituste kohta on saadaval veebilehel www.kasuperedeliit.ee.