Vanemliku hoolitsuseta lapsi on Eestis olnud läbi aegade. Kui eelnevatel sajanditel on hüljatute eest vastutuse võtnud sugulased, külakogukond või kirik, siis tänapäevane arusaam on teine, samuti on teistsugused valikud.
Malle Kobin: Kodu või lastekodu - kes otsustab?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kasuperede Liit on ellu kutsutud, tegelemaks just vanemlikust hoolest ilma jäänud lastega ja neile abikätt pakkuvate peredega, olenemata sellest, milline on ühe või teise lapse juriidiline staatus.
Kasuperenduse teema lipsab aeg-ajalt ajakirjandusest läbi, aga harva ning napilt, ometi vajaks see pikemat ja põhjalikumat käsitlemist, mille üks oluline eesmärk oleks kasuperenduse hoogustumine. On ju kõigile selge, et lapsele on parim koht kasvamiseks perekond, kuid millegipärast ei jätku seda igale lapsele. Pealegi on igal lapsel sünnipärane vääramatu õigus elada ja kasvada perekonnas.
Kasuperede toetuseks
Riigi praeguse poliitika juures ei tunne kasupered ennast kuigi turvaliselt - kasupered ei tunneta, et neid peetakse vajalikuks.
Erinevates valdades tõlgendatakse seadusi erinevalt, ja mis salata, ametnikud teevad oma elu lihtsamaks, sundides kasuperesid võtma lapsi eestkostele või andes korraldusi lapsendamiseks.
Olgugi et mõiste "kasupere" võib hõlmata nii eestkostet kui lapsendamist, on suuremal määral tegemist siiski niisuguste peredega, kus võõras laps kasvab hooldamise lepingu alusel.
Juba 2006. aasta üldkoosolekul kiideti heaks mõte, et kasuperede liidu paremaks toimimiseks on vaja luua maakondlikud organisatsioonid, kuid see on suur ja vaevaline protsess. Möödunud aastal võttis juhatus vastu otsuse reorganiseerida liit ja muuta üksikisikupõhine liikmesus ühingutepõhiseks.
Selleks otstarbeks kirjutati arendusprojekt, mille käigus on kasuperede liiduga liitunud juba kaheksa maakondlikku organisatsiooni. Projekti rahastas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, nõutava kaasfinantseeringu võimaldas SA Dharma.
Koolitused huvilistele
Praegu ongi eesmärk kasuperede liidu struktuur kasvama panna. Sisuliseks tegevuseks on kasuperedele seminari-perepäevade korraldamine maakondades, kus pole veel ühingut loodud, ning mille tulemuseks oleks kasuperede maakondlik ühing.
Projekti esimese perioodi käigus viidi läbi maakondlikud seminar-perepäevad Valga-, Järva-, Võru-, Jõgeva- ja Tartumaal, kuhu olid oodatud nii vastavate maakondade kasupered (hoolduslepinguga pered, eestkostepered, adoptiivpered ja ka tulevased kasupered), kasuperede PRIDE-koolitajad kui ka omavalitsuste sotsiaalvaldkonna ametnikud.
Projekti II periood hõlmab veel nelja maakonda, mille hulgas on ka Lääne-Virumaa. Üritusele ootame kõiki kasuperenduse vastu huvi tundvaid inimesi.
Kasuperede parema toimetuleku eesmärgil toimib juba neljandat aastat tugiisikuprojekt, mis on tänuväärne selle poolest, et teenuse saab kätte kasupere elukohajärgse maakonna tasandilt, tänavu töötab meil kaheksa tugiisikut üle riigi, kuid vajadus on suurem.
Kaheksandat korda toimus kasuperede suvekool, tänavu oli osalejate arv rekordiline - kokku 153 inimest.
Septembrikuu lõpus osalesime messil "Laps ja pere", seda juba kolmandat korda. Informatsioon kasuperede liidu tegevuste ja ürituste kohta on saadaval veebilehel www.kasuperedeliit.ee.