Kunda linna elanikke kollitab radoonitont

Kundas linnas asub kõrge radoonitasemega kortermaja. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kundas asub kõrge radoonitasemega kortermaja, mille elanikud seisavad iga päev silmitsi tõsise probleemiga, kuid seda fakti on siiski varjul hoitud.

Ehitajate tee alguses asuvas 16 korteriga majas, kus varem oli autobaasi ühiselamu, elab pikemat aega Elve Prits.

Elve Prits rääkis, et kuigi linnavalitsuses teati kõrgest radoonitasemest, lasti korterid ikkagi omal ajal erastada. Üheksakümnendate aastate keskel käidi radoonitaset seal siiski mõõtmas.

"Tuppa pandi mõõturid ja need olid üleval mõned päevad," lausus ta.

Paarsada korda kõrgem

"Tegelikku radoonitaset varjati siis meie eest, öeldi, et on normist paarkümmend korda kõrgem, aga nüüd tuli välja, et see oli koguni paarsada korda kõrgem," kõneles Elve Prits. Teades, et radoon imbub maapinnast, lasi pererahvas valada elutuppa kaitseks uue betoonpõranda.

"Oleme siin kogu elu elanud ja ega minna pole kuhugi," sõnas Elve Prits.

Korteriühistu esimees Rasmus Raam arvas, et tegemist vajav töö on mahukas ning sellega kohe pihta hakata oleks ebareaalne.

Asjaga on kursis ka Kunda linnapea Allar Aron, kelle sõnul tekkis Kundas kõrge radooni tõttu probleeme juba üheksakümnendate aastate alguses. Eriti võivad need ette tulla keldrita majades ja üks selline ongi korterelamu Ehitajate 1.

"Samas piirkonnas on linna hooldekodu, mille põrandad isoleeriti üheksakümnendate keskel, ja minu teada seal enam probleeme ei ole," ütles linnapea.
Samas kõrval asub palju teisi avalikke ja eluhooneid, ka Konsumi kaupluseni on vaid paarsada meetrit.

Ventilatsioon aitab

Allar Aroni sõnul peab radooniohtlike piirkondade elamutel olema korralik põrand ning tubades hea ventilatsioon. Tavaliselt puutuvad radooniprobleemiga kokku alumisel korrusel elavad inimesed.

"Linnavalitsuses on olemas vastavad kaardid ja võimalik, et peame mõnes piirkonnas täiendavaid uuringuid tegema," rääkis linnapea. Aron ei välistanud, et linn muretseb endale ka vastava aparatuuri.

"Igal juhul pole see tänapäeval enam selline küsimus, mida ei saa lahendada, ja sellega peab hakkama tegelema," ütles Allar Aron.

Keskkonnaameti kiirgusosakonnast öeldi, et nemad tegelevad radooni mõõtmisega ja see maksab umbes 700 krooni. Eesti ehitusstandard on kehtestanud selle gaasi piirväärtuse, mis on uutel ehitistel siseruumides 200 Bq/m3 ja vanades hoonetes 400 Bq/m3.

Täpset informatsiooni saab radooni kohta kiirgusosakonna kodulehelt www.kiirguskeskus.ee.

Sealt saab teada, et Lääne-Virumaal on ka teisi ohtlikke piirkondi, näiteks Haljala vallas on elamute keskmine radoonisisaldus üle 250 Bq/m3.