Politoloogide arvates on normaalne, kui valimiste käigus vahetub umbes veerand kuni kolmandik valitava kogu koosseisust.
Lääne-Virumaal tervikuna valiti pühapäeval volikogudesse pea pooled uued inimesed, täpsemalt öeldes polnud 48,5 protsenti volinikest eelmisel korral valitute hulgas.
Verevahetus volikogudes on loomulikult teretulnud, sest kindlasti on see üks edasiviivaid jõude.
Samas vajavad aga uued volinikud igal juhul kõva koolitust, sest volikogus tuleb tööd teha, mitte tuimalt kätt tõsta või mitte tõstva hääletusmasina rollis olla. Paljud ometi just seda volikogu liikme ametist arvavadki.
Nii nagu riigikogus, tehakse ka kohalikes volikogudes istungi ajal ära vaid väike osa tööst. Põhikoormus langeb komisjonidele, kus volikogu liikmetel tuleb tõsiselt tööd murda ja dokumentide rägastikus orienteeruda.
Väga palju sõltub sellestki, milline persoon volikogu esimeheks valitakse. Veel rohkem aga lihtsast tõsiasjast, et volinikud mäletaksid ja teaksid, et võim on nende käes ja linna- või vallavalitsus on nende käepikendus, nende tööriist. Paraku kipub mitmel pool olukord sootuks vastupidine olema.
Kundas võib aga lisaks sellele, et üle poole volikogu liikmetest on uued inimesed, esile kerkida ka keeleprobleem, sest volikogusse valiti päris mitu vene rahvusest kandidaati. Kunda linnapea Allar Aroni sõnul saavat need inimesed riigikeelse tavasuhtlemisega ilmselt hakkama, kuid nende dokumendilugemise oskuses linnapea eriti kindel ei olnud.
Virumaa Teataja tahaks siiski loota, et aeg, mil volinikud vastasid küsimustele sõnapaariga "ei kommentaari", on jäädavalt minevikku kadunud ning nelja päeva eest valitud volikogud suudavad eesti keeles kohalikku asja ajada ja elu edasi viia.