Farmakoloogide hinnangul kätkeb ravimite müük toidupoodides endas suuri riske, sest see ahvatleb inimesi ennast ise ravima.
Ravimiturul käib halastamatu võitlus oma koha eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurentsiseadusele tuginedes tegi konkurentsiamet septembris avalikuks peadirektor Märt Otsa allkirjastatud ettepaneku leevendada käsimüügiravimite turustamise tingimusi ja korda, avamaks käsimüügiravimite turg konkurentsile.
Ühtlasi tehti ettepanek tühistada ravimiseaduse § 421 praegusel kujul. See ravimiseaduse paragrahv puudutab üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piiranguid. Lääne-Virumaal ei võimaldanud piirang avada apteeki Vaala keskuses.
Kehtiva ravimiseaduse kohaselt on käsimüügiravimeid lubatud müüa ainult apteekides. Kuid seal asuvad need tihti avatud riiulitel ja neid on võimalik osta ilma müüjapoolse nõustamiseta.
Seetõttu on konkurentsiameti arvates põhjendamatu, et käsimüügiravimite müügiõigus kuulub üksnes apteegiteenuse tegevusluba omavatele ettevõtjatele. Et ravimeid on võimalik ise valida, langeb vastutus kasutamisel ikkagi ainult tarbijale endale.
Samas on konkurentsiamet seisukohal, et arvestades ravimi võimalikku ohtlikkust inimese organismile, peab ostjale olema tagatud kvalifitseeritud nõustamine.
Olukorda saaks lahendada seeläbi, et käsimüügiravimite müügi laienemisel müüdaks üldlevinud, erilist nõustamist mittevajavaid ravimeid, nagu Aspirin, Coldrex, Sudafed, ACC, Prospan, Pramax jne.
Konkurentsiameti arvates elavneks muudatuste järel konkurents, suureneks käsimüügiravimite valik ja langeks hinnad. Turu avanedes oleks kõige tõenäolisemad ja sobivamad käsimüügiravimite müüjad eelkõige toidu- ja esmatarbekaupade kaplused.
Tartu ülikooli farmakoloogia instituudi juhataja professor Aleksander Žarkovski sõnul tundub selline ettepanek pealiskaudsel vaatlemisel väga mõistlik, kuid tegelikkuses kätkeb endas suurt ohtu. Tema arvates toob ravimite müük toidupoodides ja bensiinijaamades endaga kaasa väär- ja liigtarbimise.
Lisaks suureneb järsult oht, et kontrolli vähenemise tõttu hakatakse müüma võlts- või aegunud ravimeid, ka ei ole tagatud õiged säilitamistingimused.
Professor rõhutas, et ainult spetsialist teab, millised on ravimite võimalikud koosmõjud. "Mulle tundub, et ikka ei saada aru, et iga ravim on tegelikult mürk ja nendega ei saa niisama mängida," nentis farmakoloogia instituudi juhataja. Professor tõi näitena Inglismaa, kus registreeritakse igal aastal umbes 500 surmajuhtumit, mis on tingitud paratsetamoolimürgistusest.
Samuti võib käsimüügiravimite laialdasem ja piiranguteta kättesaadavus suurendada inimeste soovi ennast ise ravida. See omakorda toob kaasa suurema terviseriski, sest ei pöörduta enam arsti poole.
