Juhtkiri: Põllupidamine kui rahvuskultuur

Hulk talunikke teevad tänavu tööd põldudel, mille eest maamaks on tasumata. Foto: Margus Ansu.

Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustegevuse peadirektoraadi biotehnoloogiate ja toidusektori direktor Maive Rute on XXI sajandit selle paljude globaalsete väljakutsetega nimetanud põllumajanduse sajandiks.

Kui vaadata tervet planeeti, siis elanikkond kogu aeg suureneb ning vajadus toidu järele kasvab. Ning keegi peab seda kusagil tootma-kasvatama. Tuleb arvestada ka kliimamuutustega ja seetõttu võtta põllumajanduses kasutusele uusi sorte ja kultuure. Kindlasti suureneb tulevikus konkurents vee kasutamise pärast.

Osa nendest probleemidest jääb Eesti põllumehe jaoks praegu võrdlemisi kaugeks. Temale teeb muret, et isegi Euroopa Liidu sees on põllupidajatel väga erinevad võimalused. Kui põhja pool peab saagi saamiseks rohkem vaeva nägema ja lõuna pool tuleb tulemus hõlpsamalt, siis toetussüsteemid seda kuidagi ei kajasta.

Tänavu aasta põllumeheks kuulutatud Võrumaa põllumees Mart Timmi peab ebaõiglaseks, et kartuli- ja seakasvatust, mis toob toidu lauale, toetatakse praegu võrdväärselt rohumaadega.

Virumaa Põllumeeste Liidu juhataja Ülo Niisuke märgib tänases Virumaa Teataja artiklis, et viljasaak oli küll keskmine, kuid kasvatamise ja kuivatamise kulud võrdlemisi suured ning kokkuostuhinnad madalad - seetõttu on põllumeeste olukord üsna keeruline.
Ilma vastu ei saa ükski põllumees, selles suhtes ollakse Eestimaal võrdses seisus. Küll sõltub edu paljuski kasutatavast tehnoloogiast ja tööde tegemisest õigel ajal ehk siis investeeringuvõimalustest ning enda tarkusest asju planeerida ja oskustöölisi palgata.
Aasta põllumees Mart Timmi rõhutas, et põllupidamine on osa rahvuskultuurist ja seda solkida ei tohi.
Seda tulekski tähtsaks pidada nii üksikisiku kui riigi tasandil.