Haigekassa nõukogu tegi sel nädalal valitsusele ettepaneku kehtestada kuus protsenti väiksemad tervishoiuteenuste hinnad juba 15. novembrist ehk haiglate jaoks praktiliselt üleöö.
Juhtkiri: Riigi majandus või rahva tervis?
Haiglad aga ütlevad, et kokku hoida pole kusagilt ning töötajate palgad on langenud niigi.
Tervishoiutöötajate liidud protestivad haigekassa eelarve järjekordse kärpe ja ravihindade langetamise vastu, sest selline käik pikendaks tunduvalt haiglaravi järjekordi ja vähendaks tuhandete patsientide võimalusi saada neile vajalikku plaanilist arstiabi.
Tööandjate keskliidu juhataja ja haigekassa nõukogu liikme Tarmo Kriisi sõnul on raviteenuste hinnalangetus paratamatu samm õiges suunas, sest see toob meile euro lähemale ja "mida kiiremini Eesti liitub eurotsooniga, seda kiiremini taastub majanduslik aktiivsus ning seda kiiremini paranevad sotsiaalmaksu laekumised ja meditsiini rahastamine".
Dr Mati Ress Tartu ülikooli kliinikumist leiab:
"Majandusliku madalseisu ajal peab ka meditsiinis hoolikalt kulusid arvestama, et tagada vajalik arstiabi. Selgeks tuleb mõelda tarviliku abi maksumus ning kaaluda tegemata jätmise või edasilükatud arstiabi hinda ja mõju inimese tervisele. Arstiabi redutseerimine ja selle hilisem taastamine on aega nõudev ja kulukas. Sageli kulukam ja raskem, kui esialgu näib."
Kui ka tulevikus pääseb eriarsti vastuvõtule umbes sama pika ooteaja järel kui tänavu, ja haiglaravi tuleb oodata mitu kuud kauem, siis selle aja jooksul halveneb paljude patsientide seisund sedavõrd, et nad vajavad erakorralise meditsiini osakonna sekkumist - see ravi on aga tunduvalt kallim.
Nii et tervishoidu juhtivad poliitikud peaksid otsuseid tehes arvestama eelkõige asjatundjate ettepanekutega ning ka sellega, et haigekassa jaotamata kasum on inimestelt eelmistel aastatel ravikindlustusmaksuna saadud raha, millega neil on nüüd õigus oma arstiabi eest tasuda.