Eesti Rahva Muuseum tuli veebruaris välja algatusega märkida kõikjal Eestis kunagiste ajalooliste kihelkondade piirid siltidega ning tähistada ettevõtmisega Eesti Rahva Muuseumi sajandat juubelit.
Sildid maanteel tutvustavad kihelkondade piire
29. oktoober 2009, 15:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Kihelkond on tänini eestlaste piirkondliku identiteedi aluseks. Kogu meie vanem kultuurikiht jaguneb kihelkondade järgi. Kui lauldakse rahvalaulu, siis on see mingi kihelkonna rahvalaul, kui kantakse rahvarõivaid, siis on need mingi kihelkonna rahvarõivad. Ajalooliste kultuuripiirkondade tähistamine tugevdab eestlaste piirkondlikku identiteeti," on öelnud Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru.
Ida regionaalse maanteameti direktor Eugen Õis rääkis, et nemad on saanud ülesande vastavate siltide paigaldamiseks riigi põhi- ja tugimaanteedele Lääne- ja Ida-Virumaal ning Järvamaal.
"Lääne- ja Ida-Virumaal on need paigaldatud, Järvamaal lõpetame töö hiljemalt 15. novembriks," ütles Õis.
Ta lisas, et tööd tegid hooldeettevõtted, Lääne-Virumaal AS Virumaa Teed ning siin said kihelkonnanimedega sildid üles oktoobri teises pooles.
Pruunil taustal turismiviidad märgivad Lääne-Virumaal Rakvere, Simuna, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Kadrina, Väike-Maarja, Ambla, Koeru ja Haljala kihelkonna piire.
Viru-Jaagupi elanik Eeva Jõearu ütles, et on taolistest siltidest kuulnud.
"Ise pole küll näinud, aga tore, kui need on," sõnas ta ning lisas, et teab, et kunagi oli Viru-Jaagupi suur kihelkond.