Juhtkiri: Muutuvate reeglitega mäng

Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Riigikogu võttis eile vastu tulumaksuseaduse muudatused, mis kaotavad õppelaenu intresside ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksude tulumaksuvabastuse alates järgmise aasta algusest.

Nõnda jääb 2011. aastal riigieelarvest tagastamata 25 miljonit krooni tulumak­su ning ametiühingumaksude mõju on 10 miljonit krooni.

Nüüdseks on õppelaenuvõlg­lasi riigi hoolde tulnud juba üle 400. Pan­gad on riigile esitanud laenu põhiosa nõudeid üle 70 miljoni kroo­ni.

Üliõpilased on nördinud, sest ajal, mil pensione ja vanemahüvitist tõsteti, tudengite soodustusi vähendati. Laiemat diskussiooni aga ühiskonnas ei vanemahüvitise ega üliõpilaste soodustuste teemal ei peetud.

Õppemaksu puudutavat arutelu oleks siiski kindlasti vaja. Kas või seepärast, et analüüsida, kes ja milleks seda laenu võta­vad, ning näiteks selle kasutamist reguleerida.

Väga paljude jaoks on õppelaen ainus võimalus omandada kõrgharidus ja seda kasutatakse õppemaksu, elemen­taarsete elamis- ja õppimiskulude jaoks. Samas võetakse paljudel juhtudel õppelaen sisuliselt tarbimiseks.

Neile, kes lõpetavad õpingud või kellel sünnib laps pärast 2009. aasta 30. juunit või kes ei esitanud taotlust enne 1. juulit, õppelaenu osalise kustutamise võimalus enam ei laiene, nagu ka riigiametisse asumise puhul ei kustutata enam õppelaenu.

Noored, kes laenukoormast vabanemisega arvestasid ja kavatsesid minna näiteks kooli õpetajaks, peavad leppima olukorraga, et õppelaen tuleb endal tagasi maksta.

See, et riik keset mängu reegleid muudab, pole esimene kord. Meenutagem kas või pensionifondi maksete peatamist.

Samas tuleb mõista, et kuidagi peab riigieelarve tasakaalu saama, aga protsess eeldab laiemaid arutelusid ühiskonnas.