/nginx/o/2009/11/02/259457t1hf397.jpg)
Eelmisel nädalavahetusel Tapa lennuväljal toimunud soomustehnika näitusel said Kirde kaitseringkonna ajateenijad muuseumieksponaate testida ning neid töötamas näha.
Ajateenijaid lükati Tapa lennuväljal tanki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäevaks, 24. oktoobriks toodi Eesti erinevatest kohtadest Tapale soomustransportöörid BTR-70, BTR-60, BTR-40, BTR-80 ning jalaväe lahingumasin BMP-1, lisaks pani pioneeripataljon näitusele ka Mamba Alvise.
"Paraku peab tunnistama, et Eesti kaitseväes on soomustehnikat võrdlemisi vähe, mistõttu on ajateenijatel sellega kokkupuutevõimalus tagasihoidlik.
Püüdsime olukorda kas või natukenegi parandada," rääkis näituse korraldamise eesmärgist ürituse eestvedaja vanemveebel Ander Asberg.
Varem pole Eesti kaitseväes niisugust näitust korraldatud.
Vanemveebel Asbergi tõdemusel oli just masinate Tapale toimetamine üks raskemaid ülesandeid. Nii näiteks toodi BMP Tapale treileril.
"Metallroomikud lõhuksid asfaltteed, samas kujuneks sõit muuseumieksponaadi seadmetele üsnagi kulukaks," põhjendas ta.
Mehed on nüüd pikemad
Kaugelt tanki meenutav BMP-1, mille Eesti sõjamuuseum sai möödunud võidupühal kingituseks Soomest, oli kaheldamatult näituse tõmbenumber.
Et ajateenijad saaksid paremini aru, mismoodi võitlejad masinas "reisivad" ja ümbritsevat olukorda tunnetavad, tehti neile ka maastikul sõitu.
"Sees raputab mõnusasti, kuid väga pikka maad ei tahaks sellega selja taha jätta. Vaateväli on ka suhteliselt väike - selja taha näeb ainult üks mees läbi tagaluugi," jagas oma muljeid BMPga sõitmisest laupäeval jalaväelase rolli sattunud suurtükiväelane reamees Jaanus Tuka.
"Eks niisuguse masinaga liikumine nõuab harjumist," ütles pioneeripataljonis aega teeniv Auno Saare ja lisas, et esimese sõidu järel poleks ta kindlasti jäänud lahinguvõimeliseks.
"Pea käis kõvasti ringi, nii et sihtida mul ilmselt poleks õnnestunudki," naeris ta.
Õhutõrjujad reamehed Siil, Korsten ja Oja aga tõid esile BMP kitsust - nimelt keskmisest pikemad mehed peavad masinas istuma üsnagi kõveras. Kuid nemad teavad, miks soomusmasina lagi on madal - nimelt olid mehed 30 aastat tagasi lühemat kasvu.
"Mismoodi sealt 30 sekundiga välja tulla ja lahingusse astuda, pole me aru saanud, aga eks see tuleb pikema harjutamise käigus," leidsid nad. Samas ajateenijad kinnitasid, et näitus tegi selgeks, kuidas tehnikat kasutada, ja kui see on vastase oma, siis mil moel seda hävitada.
Tapalased saavad hakkama
Kuigi peamised, kes tankide vastu sõdima hakkavad, on tankitõrjujad, on ka Tapal paiknevate pataljonide võitlejad võimelised soomustehnikat peatama.
Pioneeripataljonis aega teeniv Martin Mägar rääkis, et selleks on olemas spetsiaalsed tõkked ja miinid. "Küll aga peaks vall sellise masina liikumisvõime piiramiseks olema väga järsk, sest maastikul liigub ta väga hästi, meiegi sõitsime ühe künka päris tasaseks," ütles ta.
Õhutõrje õppurid leidsid, et soomusmasinat võib küllaltki palju kahjustada õigesti sihitud kahur Sergei.
Kuid kui suurtükiväelane tanki näeb, siis reamees Tuka sõnul on midagi juba väga valesti.
"Oma spetsiifika tõttu asume lahinguväljal eesrindest üsnagi palju tagapool, kui aga selline asi peakski juhtuma, suudame ka otsetule avada," teadis Jaanus Tuka.