Simuna kirik sai uue vitraažakna

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Klaasikunstnik Dolores Hoffmanni tehtud vitraažaken Simuna kirikus põhineb uue testamendi motiividel.

FOTO: Eva Klaas


Simuna kiriku ja kogu kihelkonna nimepäeval pühitseti muu hulgas altariruumi äsja valminud vitraažaken.

Suve lõpus valminud Simuna kiriku altariruumi parempoolne vitraažaken on üks osa koguteosest "Maailma loomine" ja põhineb uue testamendi motiividel.

Autoril, Eesti tuntuimal vitraažikunstnikul Dolores Hoff­mannil on töös ka altariruumi vasakpoolne vitraažaken vana testamendi ainetel, kuhu ta põimib sisse Simuna jaoks olulise turismiobjekti Katkuallika motiivi.

EELK Simuna Püha Siimona ja Juuda koguduse juhatuse esimees Ainar Ojasaar ütles, et mõte vitraažaknad üles panna tuli aastaid tagasi, kui klaasikunstnik Dolores Hoffmann pidas Simuna kirikus loengu ja tutvustas oma tööd, ideid ning kavandeid.

Ojasaare sõnul oli altariruumi vitraažide ülespanemise vajadus tingitud ka sellest, et pühakoja tähtsaimad aknad nägid väga koledad välja, sellele tõigale oli oma loengus viidanud ka Dolores Hoffmann.

Kunstnikuga lepiti esialgu kokku kavandite tegemises, kuid vaja oli ka konsistooriumi kunsti- ja arhitektuurinõukogu ja muinsuskaitseameti kooskõlastust ning raha idee teoks tegemiseks, seetõttu võttis altariruumi esimese vitraažakna valmimine aega.
Ojasaar lisas, et teise, altariruumi vasakpoolse vitraažakna valmistamiseks tehakse praegu pingutusi.

"Kunstnikule on tehtud väike ettemaks, et ta saaks eeltöid teha, samas kirjutame projekte ja otsime sponsoreid," rääkis Ojasaar, kelle sõnul taotletakse raha LEADER-programmist ning ka omavalitsustelt.

Simuna koguduse ja kogu kihelkonna nimepäeva ning hingamisaja algust tähistaval palvusel augustis valminud vitraažakent pühitsedes ütles koguduse õpetaja Enn Salveste, et selle valmimine oli meelepärane nii jumalale kui inimestele: kirikusse on nüüd ilusam ja rõõmsam tulla ning pildid aitavad ka jumalasõna mõtet paremini inimesteni tuua.

"Rasketel aegadel, olgu siis emotsionaalselt või materiaalselt, muutuvad inimesed lahkemaks," sõnas Salveste.

Ta tänas Väike-Maarja ja Laekvere vallavalitsust, osaühinguid Artiston ja Karuvälja ja kõiki eraisikuid, kes aitasid annetusi tehes kaasa vitraažakna valmimisele.

Dolo­res Hoffmann pidas Avanduse mõisa saalis loengu, kus ta tutvustas vitraažikunsti ning Simuna kiriku altariruumi vasakpoolse vitraažakna kavandit.

Kunstiinstituudi maalijana lõpetanud Dolores Hoffmanni tee vitraaži juurde kulges monumentaalmaali ja fresko kaudu.

"Kui avastasin vitraaži, ei suutnud enam maalida, olin värvilisest valgusest lummatud, see otsekui pimestas mind," on kunstnik öelnud.

Esimesed kirikule mõeldud vitraažaknad valmisid Hoff­mannil 1975. aastal Valjala Püha Martini kirikule Saaremaal, kus tol ajal teenis õpetaja Toomas Paul.

Kunstnik ise imestab praegugi veel, kust võttis ta julguse minna kirikusse kunsti looma, ning meenutab, et lisaks kogudusele toetas teda toonane muinsuskaitseamet, sest tööd jälgima tulnud ametnikud imestasid, kui ilus on kirikus.

Paljude kirikute vitraažide autor ammutas Nõukogude ajal oma baasteadmised vaid kahest raamatust, sest vitraažikunstialast kirjandust polnud Nõukogude Liidus saada.

Vitraažikunstnik ütles veel, et kirikus ei saa kunstnik tegutseda üksi, vaid peab vitraaži tegemisel arvestama ka pühakirjaga ning tegema koostööd koguduse ja õpetajaga.

Tagasi üles