Eile kirjutati alla Rakvere linna valitsemise koalitsioonileping järgmiseks neljaks aastaks, mis näitab kätte linnajuhtide esmased eesmärgid.
Juhtkiri: Mida lubad, seda lõikad
Lepingu teksti silmitsedes tuleb tõdeda, et suuresti on seal lubadusi, mida raske täita, kuid, kes ei unista, see ei arene. Leppele peale vaadates on selgelt aimata, kes juhtis võimukõnelusi - loomulikult sotsid.
Kui eelmisel korral oli lepingu põhiliseks lubaduseks valmis ehitada ujula, ja nii ka tehti, siis nüüd näeme, et puudutatud on mitut kultuuriobjekti: Pauluse kirikut, teatrimaja juurdeehitust ja seltsimaja. Aga nimekiri pole lõplik...
Targu on siin jäetud kindel lubadus andmata, on vaid vihjatud sellele, et nende juurde tullakse, kui Euroopa struktuurifondidest raha käes.
Kui vaadata, millises järjekorras asjad kirja on saanud, siis võib eeldada, et kõige olulisemaks peetakse Pauluse kirikut.
Küll aga on leppe teksti pandud üks väga konkreetne lubadus: ühendada Tõrma-Pajusti kergliiklustee Rakvere Lilleoru omaga. Aga siin on küsimus ju tegelikult ainult 500 meetris ning seda lubadust ei saa võtta küll mingi alustalana.
Mäletame, et seda lubas sotside nimekirjas volikogusse jõudnud Roman Kusma. Kuid leppest ei selgu, kuidas täidetakse tema teine konkreetne lubadus - teha maatasa keskväljaku mullakuhi.
Muidugi, see on köömes tõsisemate probleemide ees, milleks on üha enam kollitav tööpuudus, sotsiaaltoetused, ettevõtlusele soodsa pinnase tekitamine ja tänavate korrashoid.
Praeguse aja märksõnaks on "kärbe", mistõttu tundub uute ehitiste üle unistamine siiski väga utoopiline, ning pigem saab uue volikogu suureks ja läbivaks arutlusteemaks, kust ja mille arvelt kokku hoida.
Kas samuti volikogusse pääsenud Marti Kuusiku lubadusest volikogu esimehelt auto ja palk ära võtta ka midagi välja tuleb, on esialgu siiski vägagi kahtlane.