Ilmar Petersen: Väheväärtuslikust puidust on mõistlik toota elektrit

Ilmar Petersen Foto: Eesti Energia

Virumaal on viimasel ajal andnud palju jutuainet Narva Elektrijaamade otsus asuda kahes uues keevkiht-tehnoloogial põhinevas energiaplokis põletama koos põlevkiviga kuni 10% ulatuses biokütust, täpsemalt hakkepuitu.

Uudise võtsid positiivselt vastu metsamehed. Neile tähendas uue tarbija lisandumine uusi tellimusi ja kõrgendatud motivatsiooni väheväärtuslikku puitu senisest enam metsast välja tuua. Praegusel majanduskitsikuse ajal ootab iga valdkond selliseid sõnumeid. Kui nõudlus kasvab, siis on vahelduseks koondamistele lootust ka töökohti säilitada ja neid juurdegi luua.

Uudise positiivsuse seadsid siiski kahtluse alla meie energiatootjatest konkurendid ning puiduturul tegutsev saepuruplaadi tootja.

Seda hoolimata asjaolust, et täiendava puiduressursi kasutuselevõtt ja puiduhakke turu suurenemine peaks soodustama uute pakkujate lisandumist ning seeläbi turu stabiilsuse suurenemist pikemas perspektiivis, ning pole karta, et biokütust Eestis ei jätku, sest praegu raiutakse ekspertide sõnul Eestis vähem, kui metsale kasulik oleks.

Mis tegelikult toimub?

Seadusmuudatus, mis võimaldab taastuvenergia toetust nüüdsest saada ka Narva Elektrijaamadel, lõpetas seni kehtinud turumoonutuse ning tekitas puiduhakke turul konkurentsi, mis seni praktiliselt puudus.

Sellega koos haihtus lootus, et majanduslanguse ajal absoluutsesse põhja langenud puiduhinnad jäävad madalaks pikemaks perioodiks - asjaolu, mis võimaldanuks mitmel ettevõttel korvata probleeme oma äritegevuses.

Viimast väidet kinnitab fakt, et kõige valjuhäälsemat protesti konkurentsi tekkele puiduhakke turul on avaldanud ettevõtted, kelle majandamisega seonduvad mured on märksa vanemad kui majanduskriis Eestis.

Eesti Energia eesmärk on enda tootmisportfelli mitmekesistamine taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmise kaudu. Biokütuste kasutamine on kasulik ka riigile, võimaldades viimasel täita Euroopa Liidu ees võetud taastuvenergia kasutamise kohustusi.

Vähem tähtsaks ei saa lugeda ka Eesti biokütuse ressursside tõhusamat ärakasutamist. Loodame siiralt, et riik ei asu käskude ja keeldude rakendamise meetodil hakkepuidu turul jälle konkurentsi piirama.

On väidetud, et biokütuse põletamine Narva uutes energiaplokkides on rumalus. Tegemist olevat niivõrd ebaefektiivse tehnoloogiaga, mis mingil juhul riigi toetusi ei vääri. Sellised väited väärivad olukorra lähemat hindamist.

Narva Elekt­rijaamade uute energiaplokkide elektritootmise kasutegur on 36%.
See on märk­sa kõrgem tase kui Väo või Tartu koostootmisjaama elektritootmise kasutegur. Seejuures toetust makstakse taastuvenergia allikaid kasutavatele energiatootjatele just elektri tootmise eest.

Lisaks sellele töötab Balti elektrijaama uus energiaplokk tõhusas koostootmise režiimis, tarnides soojust Narva linnale.

Kes võtab koore?

On tõsi, et taastuvenergia laialdane kasutamine tõstab elektri hinda. Arvestades seda, et riigi pikaajaline energiastrateegia näeb ette taastuvenergia allikate kasutamise olulist kasvu, tuleb tarbijal olla valmis keskkonna säästmise nimel ka tulevikus kasvavateks elektri hindadeks.

Narva Elektrijaamades biokütuste maksimaalses võimalikus ulatuses kasutamisel tuleb tarbija elektrihinnale lisaks umbes 3 senti/kWh ning see moodustab tarbija makstava elektri hinnast umbes 2%.

Samuti tasub tähele panna, et järgmisel aastal taastuvelektri eest makstavast toetusest saavad Narva Elektrijaamad 28%, mis on kolmandiku võrra vähem, kui saavad Tartu ja Väo jaam kokku.

Narva jaamades toodetav elekter suunatakse peamiselt reguleeritud hinnaga koduturule. Samas müüakse teiste biokütuseid kasutavate koostootmisjaamade toodetud elekter peamiselt vabaturu hindadega välismaale.

Väheoluline pole ka fakt, et kui Narva elektrijaamade tulu läheb Eesti riigile või investeeritakse meie ettevõtte väärtuse kasvatamiseks, siis näiteks Fortumi ja Väo tulud rändavad Soome ning Prantsusmaale.

Väheväärtuslik küttepuit

Konkurentide kampaania üheks olulisemaks elemendiks on väide, et Narvas põletatakse kõrgväärtuslikku puidumaterjali, mida saaks kasutada suurt lisaväärtust pakkuvas eksportivas tööstuses. See on vale. Kahtlejad võivad puidu varumispunkti külastades selles ise veenduda.

Kuna Narva Elektrijaamades kasutatakse ära umbes 6-7% Eestis energiatootmiseks minevast puidumaterjalist, oleme hämmingus väidetest, justkui oleksime meie puiduhakke hinna määravaks kujundajaks kogu Eestis.

Meie uus plokk tarbib poole vähem biokütust kui Väo jaam. Seega hetkel on turu suurimateks tegijateks siiski endiselt Väo ja Tartu koostootmisjaam. Samuti on biokütus nõutud väljaspool Eesti piire.

Kokkuvõtteks. Kui milleski on probleem, siis eelkõige selles, et praegu jääb palju kasutamisväärset puitu metsa, kus see vaikselt hävib. Raske on uskuda, et selline rahvusliku rikkusega ümberkäimine kellelegi kasulik on.

Seega tundub, et kõigil osapooltel on viimane aeg mõelda sellele, kuidas Eesti puiduturg konstruktiivsel moel tõusule suunata.