AS Kunda Nordic Tsement avas neljapäeval tehnoloogilise liini tahkete jäätmekütuste koospõletamiseks tsemendiahjudes. Paraku Eestis sedasorti kütuseid esialgu napib.
Eestis napib Kunda jaoks prügikütust
6. november 2009, 08:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Kunda Nordic Tsement (KNT) on praegu ainus ettevõte Eestis, mille tehnoloogiline protsess võimaldab eeltöödeldud jäätmete suures koguses koospõletamist. Tahkete jäätmete energiakasutus tsemenditootmisel on üheks võimaluseks jäätmeid taaskasutada.
Projekti käigus paigaldatud tehnoloogiline liin võimaldab vähendada prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust
85 000 tonni ulatuses aastas.
Liiga niiske
KNT tehnikadirektor Kalev Sädeme rääkis, et esialgu kasutatakse põhiliselt Hollandist ja Saksamaalt toodud prügikütust, sest kodumaised jäätmekäitlejad ei suuda seda piisaval hulgal tarnida.
"Samas on meil sõlmitud mitu lepingut ja loodetavasti väheneb importkütuse osakaal kiiresti nullini," lisas Sädeme.
Tehase tehnikadirektori sõnul peab jäätmekütus olema peeneks hakitud ja selle niiskusesisaldus ei tohi olla üle 20%.
"Ragn Sells tegi meile proovipartii, aga selle niiskusesisaldus oli liiga suur, see tähendab, et sama koguse jäätmekütuse põletamiseks kulub rohkem põhikütust," selgitas ta.
Praegu põletab ainuke töös olev tsemenditehase pöördahi tunnis umbes 14 tonni põhikütuseks olevat põlevkivi ja kivisöe segu, neli tonni prügikütust, üle tonni kasutatud õlisid ja alla poole tonni keemiatööstuse jäätmena tehasesse kütusena tulevat bensoehapet.
KNT tegevdirektor Meelis Einstein kõneles, et eesmärk jõuda 85 000 tonni jäätmekütuse põletamiseni on seatud 2011. aastaks.
"Kaugemas perspektiivis tahaksime saada 35% vaja minevast soojusenergiast jäätmekütustest," rääkis ta. Tänavune eesmärk on 16%.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles, et tegemist on mõistliku lahendusega. "Asi on väga keskkonnahoidlik ja ma loodan, et ka äriliselt kasulik," sõnas minister.
Õhk saab puhtamaks
Kalev Sädeme kinnitas, et praegu maksab tehas vaid jäätmekütuse veokulud, kuid tulevikus tuleb ilmselt ka kütuse enda eest maksma hakata.
"Maailmaturu kogemused näitavad, et jäätmekütuse hind jääb siiski igal juhul fossiilsete kütuste hinnast oluliselt madalamaks," ütles ta.
Meelis Einstein selgitas, et tahkete jäätmekütuste põletamise idee sündis tehases 2007. aasta lõpul, ehitustööde alguseni jõuti aga pea täpselt aasta tagasi.
"Majandusraskused venitasid projekti teokstegemise pikema aja peale, tegelikult oleks asja kiiremini valmis saanud," sõnas KNT tegevdirektor.
Praeguseks on tahke jäätmekütuse käitlussüsteem välja ehitatud kahele pöördahjule. Ehitati ka kinnine laohoone jäätmete ladustamiseks ja jäätmete suletud transpordisüsteem.
KNT omaosalus 33 miljoni krooni suuruses investeeringus oli veidi üle kolmveerandi kogusummast, ülejäänu saadi toetuseks EMP finantsmehhanismi kaudu.
KNT pöördahjus põlevad igasugused jäätmed, mis on piisavalt peenestatud, kuid Kalev Sädeme sõnul on kõige parema kütteväärtusega paberi- ja plastmassijäätmed. Liiga suured jäätmetükid sorteerib välja spetsiaalne aparaat, teine masin eraldab peenestatud jäätmemassist metalli.
KNT teostab pidevat seiret selle üle, mis pöördahju korstnast välja lendab. Kalev Sädeme ütles, et jäätmete põletamine ei ole korstnast õhku paisatava suitsu koostist muutnud. "Või kui, siis pisut paremuse poole, sest õhku paisatava CO2 hulk on isegi pisut vähenenud," lisas ta.