Oma kujutlustes pole lapsed kunagi isatud

Kaja Altermann Foto: Erakogu

Paari eelneva aastakümne jooksul on isa roll järk-järgult teisenenud: isa rollile leivateenijana on lisandunud hea ja vastutustundliku isa mudel ning bioloogilisest isadusest on tänapäeval tihti olulisem lastekasvatamises aktiivselt osalev isa.

Riigid, kus isade osalus laste kasvatamisel on suurem kui mujal maades (nt Põhjamaad, Kanada, USA), on maailma rikkamate ja edukamate hulgas.

Kõik me unistame, et õnnelikus perekonnas on ema, isa ja lapsed, kuid oma bioloogilise isaga koos elab kahjuks vaid iga kolmas Eestimaa laps.Isa on seega suur väärtus, kellega võib juba liivakastis kaas­­laste seas plusspunkte teenida, on öel­nud psühholoog Toi­vo Nii­berg.

Üksikemade suur enamus laste kasvatamisel näitab, et paljud lapsed ei suht­le iga päev oma isaga. Oma kujutlustes pole aga lapsed kunagi isatud: kui lapsed oma isaga mingil põhjusel koos ei ela, siis mõtlevad nad isa enda kõrvale.

Kindlasti on mure oma lapse pärast alati ka isa südames peidus. Hirm on aga halb abimees. Sotsiaalne probleem seisneb selles, et isad ei mõista oma teismelisi ega suuda toetada nende iseseisvumist.

Selle tagajärjeks võib olla protest, mäss ja sattumine tänavale, kust võivad alguse saada madal enesehinnang, sallimatus ümbritseva suhtes, raskused inimsuhetes, sotsiaalne tõrjutus jne.

Isa on tähtis

Lääne-Viru rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö õppetoolis kaitsesid Riina Jalast ja Aive Siirak tänavu kevadel oma lõputöid, mis käsitlesid Lääne-Virumaa koolinoorte (14-18 a) arvamusi.

Selgus, et teismelised soovivad, et isad ei peaks nii palju tööd tegema ning et neil oleks rohkem aega pere jaoks. Enamik peab oma isa töökaks ja abivalmis meheks, eriti hinnatakse isa eeskuju ja usaldusväärsust.

Tähtsustatakse ka seda, et isa on õpetanud elus õigeid asju väärtustama. Negatiivsena märgitakse liigset alkoholi tarvitamist.

Poiste arvates on isa roll eelkõige perekonna materiaalse heaolu eest hoolitsemine, oluliseks peetakse ka isa abi majapidamistöödes.

Tüdrukutele meeldib, kui isa on sõbralik, lahke ja koos saab nalja. On tüdrukuid, kes ei jaga isaga oma rõõme-muresid mitte kunagi. Tütarde arvates hindavad isad eelkõige nende igapäevaelu saavutusi, vähem pööravad aga tähelepanu tütarde arvamustele, väärtushinnangutele ja vaadetele.

Soovitused isadele

Unistuste isa peab olema sõnapidaja ning usaldav, alati valmis muresid kuulama ja nõu andma; isa peab olema eeskujuks, ta peab olema inimene, keda ei pea häbenema, vaid kelle kõrval on uhke kõndida.

Teismeline tahab, et teda mõistetaks, usaldataks ja aktsepteeritaks. Äkitsi on ta ju silmitsi maailmaga, kus muutuvad tema kohustused ja temale suunatud ootused. Isad peaksid väärtustama omavahelisi suhteid teismelistega, sest ka see arenguperiood möödub, kuid koosoldud aja sisukus on väga meeldejääv ja toetav ka edaspidises elus.

On oluline toetada ja tunnustada oma last. See tõstab nooruki enesekindlust ja julgustab teda seniseid saavutusi ületama.

On vaja leida rohkem aega oma perekonnaga koosolemiseks, sest peret ei liida mitte ainult materiaalne kindlustatus, vaid ka koosoldud aeg ning ühine tegutsemine - see annab head eeskuju ja õiged väärtushinnangud ka tulevikuks.

Küllap peaksid ka noored ise olema julgemad ning avatumad, tehes isadele ettepanekuid koosolemiseks, mille käigus saaks rääkida soovitud teemadel.

Koosolemise aeg

Elukaare autor Erik H. Erikson ütleb oma teoorias, et murdeea periood on arengus otsustav. Teismeline tajub tugevat survet keskkonnalt ja elab raskelt läbi seatavaid piiranguid, temas on veel palju last ja samas ennatlikku püüdu olla täiskasvanu. Selles astmes toimub stabiilsuse ja rahuldustunde kujunemine identiteedi ja isiksusliku suundumuse vallas.

Lõputöödest jäi kõlama oluline - teismelised soovivad isadelt koosolemise aega. Nooruk hindab nõu andmist, isa suunamist ja abistamist lahenduste otsimisel.

Noorukid kandsid väga konkreetsed ja selged ootused üle just unistuste isale. Otse rää­kida ongi vahel raske. Peaasi, et oluline mööda ei läheks.

Rõõmurohket isadepäeva!