Sirje Kiisküla: Seagripi kahtlusel helista arstile ja püsi kodus

Sirje Kiisküla. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Kuni Eestis esineb seagrippi vaid üksikutel puhkudel, pole paanikaks põhjust.

Järgida tuleb lihtsaid soovitusi nagu haiguse korral ikka - kui inimene tunneb end haigena, siis tööle ei tohiks minna, vaid tuleks pöörduda perearsti poole ravi saamiseks.

Uut tüüpi grippi kahtlustakse, kui inimesel esinevad gripi sümptomid ja on olemas epidemioloogilised kriteeriumid. Gripi A(H1N1) viirus kutsub esile samasuguseid kaebusi kui teised gripiviirused: kõrge temperatuur, kurguvalu, köha ja nohu. Muud võimalikud haigusnähud on valu jäsemetes, peavalu, külmavärinad ja väsimus.

Oksendamine ja kõhulahtisus ei ole tüüpilised kaebused, aga võivad esineda. Lastel võib olla kõhuvalu.
Antud gripiviirus on ohtlik, sest ta võib halvendada põetava­te ja krooniliste haiguste kulgu.

Kodune ravi
Kui patsiendi seisund ei eelda hospitaliseerimist, saadetakse ta kodusele ravile.

Sellisel juhul tuleks vältida kontakte lähedastega ja püsida kodus, kuni temperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad.

Puhkus ja pii­sav vedeliku tarbimine on tähtsad. Palavikku ja lihasvalu võib ravida tavaliste apteegist retseptita saadavate ravimitega. Tavaliselt võtab paranemine aega nädala.

Gripihaige põetajal tuleb hoolikalt jälgida ka enda seisundit. Põetamiseks on parim, kui haige jaoks on eraldi tuba. Tähtis on pesta käsi pärast haigega samas ruumis olemist, haigega, tema voodipesu ja riietusesemetega kokkupuutumisel. Samuti tuleb tuulutada regulaarselt eluruume ja kööki, võimalusel ka WCd ja vannituba.

Hospitaliseerimine
Kui patsient vajab möödapääsmatut ravi kaasuva haiguse tõttu Rakvere haiglas, siis ta isoleeritakse teistest patsientidest.

Kui patsient on raskes seisun­dis gripi tõttu ning vajab haiglaravi, suunatakse ta nakkusosa­konnaga haiglasse kiirabiga (Me­rimetsa nak­kuskeskus, Ida-Viru keskhaigla Puru nakkusosakond).

Juhul kui Ees­tis peaks puh­kema seagri­pi epideemia, hos­pitaliseerib ras­kes seisundis haigeid ka Rakvere haigla.
Patsiendi seisundit hinnatakse raskeks, kui tal on hingamisraskused, esineb tugev ja pidev oksendamine, kui gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas.

Täiskasvanul on raske seisundi korral ka valu või raskustunne rinnus ning on tekkinud äkiline peauimasus. Raskes seisundis lapse nahk on sinakas või hall, ta ei joo piisavalt, on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada, ta ei ärka ega reageeri millelegi.

Soovitused
Köhides ja aevastades tuleks oma suu ja nina katta ühekordselt kasutatava taskurätiga ja visata see pärast kasutamist ära, mitte tarvitada mitu korda. Kui taskurätti ei ole, siis katta aevastades või köhides suu ja nina oma käise ülaosaga. Kui keegi otsustab kasutada kaitsemaski, siis tuleks seda kindlasti vahetada iga kolme tunni tagant.

Samuti on oluline pesta regulaarselt käsi vee ja seebiga või desinfitseerida alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega, sest kätele jääb kõige enam viiruseid, sealt edasi satuvad nad teistele inimestele või inimese enda organismi - seepärast tuleks hoiduda ka silmi, nina või suud puudutamast.

Vältida tuleks rahvakogenemisi, kätlemist ja lähedasi kontakte (alla ühe meetri), samuti võimalusel sõitmist ühissõidukites ning poodi minnes lapsi mitte kaasa võtta.
Gripinähtude tekkimisel helistada kindlasti oma perearstile. Seagrippi puudutav info on saadaval ka veebilehel tervisekaitse.ee.