Olav Kreen: Kas vallavolikogud peaksid parteistuma?

Olav Kreen
, Viru-Nigula vallavolikogu liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olav Kreen.
Olav Kreen. Foto: Erakogu

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus sä­testab, et kandidaate võivad esitada nii erakonnad kui valimisliidud, samuti võivad valimistel osaleda üksikkandidaadid.

Eelmisel kuul toimunud volikogude valimistel olid jällegi lubatud valimisliidud ja neid moodustati paljudes valdades ning linnades.

Siiski oli rohkesti ka neid inimesi, kes otsustasid ühel või teisel põhjusel kandideerida erakondade nimekirjades. Suur osa nendest ilmselt ei kuulu konkreetsesse erakonda, olles parteitu või hoopis mõne muu era­kon­na liige. Kes kandideerinutest tegelikult erakonda kuulu­vad, on kõigil võimalik vaadata va­bariigi valimiskomisjoni veebilehelt www.vvk.ee.

Ometi on oluline küsimus, kas erakonna nimekirjas osalemine seob inimese automaatselt ka konkreetse erakonnaga ja millisel moel.

Erakonna suled
Virumaa Teataja oktoobrikuu viimases numbris on mind tituleeritud keskerakondla­seks. Olles komsomoli ajastu lõp­pe­misest alates parteilise kuuluvuseta ja ka tõsise soovita seda olukorda lähiajal muuta, ei pea ma õigeks ennast võõraste sulge­dega ehtida.Miks "ehtida"?

Ühes ajalehe Äripäev oktoob­rilõpu numbris ilmunud juhtkiri avastab üllatava fakti: meedias avaldatakse laialdaselt eelkõige keskerakonnaga seotud ne­­gatiivseid uudiseid. Selle tule­mu­sena on ajakirjandust jälgivad inimesed automaatselt haka­nud võrdsustama kõike liitega "kesk-" seotut ainult halvaga.

Nii et selle parteiga liitumine oleks ilmselt omaette julgustükk ja näitaks isiku tugevust sellistest kirjutistest moraalselt üle olla. Soovin siiski mulle Viru-Nigula vallavolikogu valimistel hää­­le andnutele ja ka teistele kinnitada, et ma olen jät­kuvalt erakondliku kuuluvuseta.

Eesti poliitilises kultuuris (või hoopis kultuurituses) on ilmselt mõne nädala pärast käes aeg, mil hakatakse lugema, kui palju omavalitsuste juhtfiguure on ühe või teise parteiga seotud, et sellega just nagu erakonna tähtsust suurendada.

Kas selle taga on lisaks mainele ka soov volikogudes tehtavaid otsuseid mõjutama hakata, oskavad ilmselt vastata kõrgetel ametipostidel olevad parteijuhid. Mina maainimesena ja valla­elanikuna arvan, et otsuste planeerimisel võime küll vaadata era­kondade programmilisi doku­mente. Kõiki muid juhiseid tuleb aga väga tõsiselt kaaluda kohalikust olukorrast lähtuvalt, sest tehtud valed otsused mõjuta­vad eelkõige meid endid, mitte mujal asuvaid soovitajaid.

Probleemide lahendamine ning valede otsuste kinnimaksmine jääb samuti vallaela­nike ning kohalike maksumaksjate õlule. Usun, et paljudele tipp-poliitikutele tuleks kasuks valdadest tulevaid signaale ja soovitusi senisest hoopis tõsisemalt võtta. Võidaks sellest nii nende maine kui ka otsuste kvaliteet.

Räägi inimestega
Oluline teema vast valitud vo­likogude liikmete jaoks on hää­letamiste korral seotus erakonna või volikogu vastava frakt­siooni seisukohtadega. Paljud pea­vad enda jaoks selgeks tegema, kas volikogus esindatakse era­konda ja hääletamisotsused saa­dakse juhistena või on voliko­gu liikmel pigem kohustus mõelda ja otsustada oma peaga.

Isikumandaadi saanutel oleks nagu suurem õigus iseseisvaid otsuseid vastu võtta kui kom­pensatsioonimandaatidega vo­likokku pääsenutel, aga ka vii­maste puhul võis häälte saamise otsustada hoopis nende asukoht konkreetses nimekirjas.

Volikogude liikmetele võiks õigete otsusteni jõudmise soovituseks parafraseerida kunagist televiisoris palju korratud reklaami: "Räägi inimestega." Seda eelkõige selleks, et kuulata ja saada aru, mis võivad olla ühe või teise otsuse lühiajalised ja ka kaugemale ulatuvad tulemused.

Kindlasti on vajalik arutada küsimusi fraktsiooniti, kuid mõ­nikord on vä­ga olulisi otsustamiseks vajalik­ke argumente hoo­pis partner- või vastasfraktsioonidel. Ärgem unustagem ka neid, kes meid on volikokku saatnud!

Kasuks tuleb avatus kõikidele asjalikele ideedele, tulgu need siis Brüsselist, Tallinnast või hoopis vihatud naabrimehe suust. Kõik vaatenurgad tuleb kokku koguda, et neid analüüsides leida just oma vallale ja valla elanikele parimad tulemused.

See töö ei ole kindlasti kergete killast, sest eeldab palju pühendumist ja ajakulu. Tarkust ja visadust kõikidele vast valitud volikoguliikmetele!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles