/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/06/08/47666t1h1208.jpg)
Esmaspäeval kogunenud Rahvaliidu volikogu arutas erakonna tulevikku ja koostööd teiste poliitiliste jõududega ning otsustas jätkata iseseisva erakonnana.
Rahvaliit otsustas jätkata iseseisva erakonnana
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Rahvaliidu volikogu otsustas üksmeelselt jätkata iseseisva erakonnana," kinnitas Rahvaliidu pressiesindaja Anu Jänes.
Rahvaliidu esimees Karel Rüütli sõnul tulenes volikogu otsus maakonna- ja linnaühenduste konverentside otsustest, kes valdavalt toetasid iseseisva erakonnana jätkamist.
"Leiti, et Eestis on vaja erakonda, kes seisaks eestluse elujõu, regionaalselt ja sotsiaalselt tasakaalustatud Eesti eest. Samuti leiti, et tänane riik ja ühiskond vajab kõigi sotsiaalselt mõtlevalt jõudude tihedamat koostööd, kes viiksid ellu hoolivat poliitikat, mida paremerakonnad kahjuks pole suutnud," ütles Rüütli.
Tema sõnul peab Rahvaliidu koostöö Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, aga ka rohelistega olema suunatud senisest inimkesksema, säästvama, demokraatlikuma ja õiglasema ühiskonna ülesehitamisele ning tipnema ühise koalitsiooni moodustamisega pärast 2011. aasta riigikogu valimisi.
"Rahvaliidu juhtkonnal on volitused, et pidada konsultatsioone nendes küsimustes, kuidas koostöö toimuma hakkab. Riigikogu tasemel opositsioonierakondadega koostööd juba tehakse," lausus Rüütli ja lisas, et kindlasti tuleb koostöö jutuks ka 5. detsembril toimuval erakonna kongressil.
Rahvaliitu on ühinemiskõnelustele kutsunud nii Keskerakond kui ka sotsiaaldemokraadid.
"Rahvaliidu volikogu leiab, et sarnase maailmavaatega erakonnad peavad tegema tihedamat koostööd senisest inimkesksema, säästvama, demokraatlikuma ja õiglasema ühiskonna ülesehitamiseks Eestis," teatas volikogu esimees Vello Tafenau.
Volikogu võttis seisukoha, et praeguste valitsuserakondade lausliberaalne poliitika on viinud ühiskonna majandusliku allakäigu teele ning koos jätkuva tööpuuduse kasvu ja toimetulekuraskuste süvenemisega ka sotsiaalsesse kriisi.
Rahvaliidu juhatuse liige, varem sotsiaaldemokraatide ja rohelistega ühinemiseks ettepaneku teinud Tiit Tammsaar ütles , et maakonnaorganisatsioonid pidasid õigeks teiste parteidega koostööd tehes iseseisvalt edasi minna ja see oli volikogule otsuse langetamisel kõige veenvam argument. Tema sõnul tähendab see, et ka sotsiaaldemokraatide ja rohelistega hakatakse pidama konsultatsioone.
Tammsaar märkis, et Rahvaliit on suur erakond, kus peabki olema mitmesuguseid seisukohti, ning avaldas arvamust, et erakonna liikmed ei hakka volikogu otsuse pärast Rahvaliidust lahkuma.