Juhtkiri: Mõtteviis kui säästmise alus

Foto: AFP / Scanpix.

Käesoleval nädalal keskendume energia säästmisele. Nimelt kutsub Keskkonna Investeeringute Keskus Kredexi korraldatava energiasäästunädala "Energiatark" raames üles mõtlema energia tarbimisele ning tarbimise mõjule meid ümbritsevale keskkonnale.

"Energiast, selle saamisest ja kasutamise mõjust loodusele räägitakse tegelikult päris sageli, kuid nagu paljude muude teemadega, tuleks ka seda pidevalt meelde tuletada," leiab KIKi juhatuse liige Kalev Aun.

Energia säästmine ja keskkonnateadlik käitumine on eelkõige mõtteviisi küsimus.

Et maailma loodus- ja energiaressursid pole lõpmatud, on hakatud täie tõsidusega aru saama alles viimastel aastakümnetel, mil lakke on hüpanud toorme- ja kütusehinnad. Kunagine pillav loodusvarade kasutamine ja energiaressursside raiskamine löövad valusalt tarbija rahakoti pihta.

Juba maast madalast õpetatakse, et toast lahkudes tuleb kustutada tuli ja ka paberit saab optimaalselt kasutada, kirjutades mõlemale poolele.

Ühest küljest on täiesti mõistlik suhtuda oma tegemistesse säästvalt, sest energiat tarbitakse oma laste ja lastelaste arvelt.

Teisest küljest tasub iga tegevuse juures mõistlikuks jääda ja piire tunnetada. Poelettidelt tavalisi hõõglampe välja tõrjuvad säästulambid just nimelt ei kannata pidevat sisse- ja väljalülitamist.

Tarbimise, kaasa arvatud energia tarbimise kokkuhoid, toob paratamatult kaasa tootmise vähenemise, mis praeguses majanduslikus olukorras seab ohtu töökohad. Seega on energia säästmine kahetine asi.

Ilmselge on, et säästvaks arenguks ei piisa üksnes energiasäästunädalast - inimkonda ootavad ees säästuaastad, sest energiaressursid on kahanemas.

Energia säästmise uueks eluhoiakuks ja lipukirjaks võtmine nõuab mõistagi harjumist, sest peab olema tähelepanelik, isegi nürilt järjekindel.

Selline elu võib algul tunduda tüütuna, kuid küllap harjutakse. Ja rõõmustatakse, kui säästuprogramm lõpuks ka rahakotis tunda annab.