/nginx/o/2009/01/23/121760t1h0b99.jpg)
Mitte see SMS-laenu piiks, vaid ühe teise sõnumi oma. "Piiks-piiks: "Ma armastan sind!"" jäi mulle meelde Linnar Viigi arvamusloost, milles ta kirjutas Euroopas tehtud uuringust, kus 16-25aastaste vastusest selgus, et suuremale osale neist oli esimest korda avaldatud armastust SMSi teel.
Nojah, kui pea kõik saab korda neti ja telefoni abiga, siis miks teha erandit. Tuttavatega läks aga aruteluks, et tehnoloogia areng on inimsuhete hukk.
Mina vaidlen kategooriliselt vastu neile, kes väidavad, et internetisuhtlus on pealiskaudsem. Kui poleks netti, siis ei suhtleks ma poolte inimestega nii palju kui praegu.
Aga samas ei kasuta me oma mõtete väljendamiseks emotikonide ja lühendite paraadi, ja "vanad kõbid", nagu me juba oleme, alustab enamik meist vestlustel lauseid suisa suure tähega.
Kasutan online-olemise võlusid meelsasti. Kuid viimati, kui mul internet ära läks, ootasin tükk aega, enne kui hakkasin huvi tundma, mil moel selle tagasi saaks. Mõnus oli olla "lahti ühendatud".