Äntusse rajatakse uudset kalakasvatust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Väike-Maarja valla ettevõtja Hans Kruusamägi.
Väike-Maarja valla ettevõtja Hans Kruusamägi. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Väike-Maarja valla põllumajandusettevõtja Hans Kruusamägi rajab praegu Äntusse üle 20 miljoni krooni maksvat ajakohase tehnoloogiaga kalakasvatust, mille aastatoodanguks kujuneb vähemalt 300 tonni vääriskala.


Äntu muldkehaga tiikide asemele on ehitusfirma Antaares rajanud betoonbasseinid, kus hakkavad toimima vee korduvkasutuse süsteem, hapnikuga rikastamine ja bioloogiline puhastus. "Umbes sama süsteem on meil juba rekonstrueeritud Nõmme kalakasvatuses," rääkis Kruusamägi.


Basseinide üldpindala on 1600 ruutmeetrit ja vee maht nendes 2900 kuupmeetrit. Prognoositav toodang peaks olema vähemalt 300 tonni aastas.

"Vikerforelli kõrval kasvatame ka paaliat, mis annab vikerforellile maitseomaduste poolest silmad ette, aga selle kalaliigi kasvatamine on aeganõudvam ja raskem," kõneles Kruusamägi.

Kunagise Väike-Maarja kolhoosi kalakasvatustraditsioone hakkas Hans Kruusamägi taaselustama viis aastat tagasi. "Alustasin Väike-Maarja vallas asuvast Nõmme kalakasvatusest, mis oli aastakümneid kasutuseta seisnud. Rekonstrueerisin selle PRIA vesiviljeluse investeeringu toetuse abiga," meenutas Kruusamägi. Praegune Äntu investeering läheb sama toetuse meetme alla.

Raske ettevõtlusvaldkond

Kalakasvatust peab Hans Kruusamägi raskeks ettevõtlusvaldkonnaks.

"Eesti kalakasvatused ei ole konkurentsivõimelised Norra, Taani ja teiste euroliidu arenenud riikide kalakasvatustega. Esiteks on ebasoodsam meie kliima. Et olla efektiivsem, peame ajakohastama kõik Eestis tegutsevad kalakasvatused. Väljastpoolt tuleva odava kalaga on teatud perioodil siiski raske konkureerida, sest meie alles teeme läbi raskuste investeeringuid, mis mujal maailmas on kalakasvatustesse ammugi tehtud," rääkis Kruusamägi.

Tema sõnul jäävad odav Norra lõhe ja forell mõjutama Eesti turgu. "Eesti riik võiks oma turu kaitseks midagi ette võtta. Ma ei taha öelda seda, et võõrsilt ei peaks vääriskala sisse tooma, aga see tuleks tuua teatud hinnapiirangutega. Eesti kalakasvatustel ei ole praegu seda tootmismahtu, et kataks kohaliku turu nõudmise," kommenteeris Kruusamägi.

Aastaid on Hans Kruusamägi majandatavate kalakasvatuste elustoodangut ostnud turiste teenindavate kalapüügikohtade omanikud. "Kuid juba paar aastat on neilgi olnud raskusi," nentis ettevõtja.

Oma kalatööstus

Hans Kruusamägi arvates on üks põhjusi sealsetes väljamüügihindades. Viimased aastad on ta müünud Äntu tiikides kasvatatud kalu hulgi firmadele OÜ Gurmee Kaubandus ja AS M.V. Wool. Samuti saavad kalakasvatuse külastajad Äntust kaasa osta värsket kala.

Seni on aastane toodang olnud ligikaudu kakssada tonni.
"Tänavu isegi natuke vähem, sest eeldasin, et majandussurutise ajal võib tekkida müügiraskusi. Kui Äntu kalakasvatus kevadeks valmis saab, on plaanis hakata arendama ka oma kalatööstust," rääkis Hans Kruusamägi.

Kalakasvatust ehitava kohaliku ettevõtte Antaares juhatuse esimees Jaanus Kull ütles, et suuremad tööd on Äntus praeguseks tehtud, betoonbasseinid rajatud ja ehituse raskem etapp seljataga. "Kevadeks on Äntu uus kalakasvatus valmis tootmist alustama," kinnitas Kull.

Tagasi üles