Vilja Savisaar: Põllumeeste mured

Vilja Savisaar Foto: Peeter Langovits

Eriti valusad põllumajanduse probleemid on praegu piimandussektoris. Piimaliitri hind kukkus poolteise aastaga 5.40-lt 2.50-le, kohati koguni 1.50 peale. See tähendab piimatootjatele katastroofi.

Piimaliitri minimaalseks oma­hinnaks arvestatakse 3,5 krooni, kuid omahind sõltub peamiselt sellest, kui palju on piima kvaliteedi tõstmiseks ja kvantiteedi suurendamiseks investeeritud. Keskmine piimaliitri omahind jääb pigem 4 krooni juurde.

Üle poole aasta on põllumehed tootnud piima kahjumiga. Eesti valitsus otsustas "piimameestele" anda omapoolse hoobi juba 2009. aasta eelarvega ja täiendavalt lisa­eelarvetega: kokku vähendati Eesti otsetoetusi 330 miljonit.

Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi tõsteti poole aasta pealt. Samas on mitu Euroopa Liidu riiki käitunud risti vas­tupidi, makstes otsetoetusi maksimummääras ja alandades eriotstarbelise kütuse aktsii­si, näiteks Saksamaa.

Eesti põllumees on eriti raskes olukorras. Vanades ELi liikmesmaades on põllumajandustoetused kordades suuremad. Peame oma põllumehi tunnustama, et nad on siiani suutnud tegutseda.

Põllumeeste protestid

Euroopa põllumehed on kor­raldanud mitu aktsiooni: septembris valati Belgias maha li­gikaudu kolm miljonit liitrit piima protestiks madalate hindade vastu ja ärgitamaks Euroo­pa Komisjoni ja europarlamenti reageerima põllumajandustootjate raskele olukorrale. Oktoobris avaldasid põllumehed meelt Brüsselis ja Luxembourgis.

17. septembril arutas asja Euroopa Parlament, kes on varemgi korduvalt tauninud suurt erinevust hindade vahel, mida maksab tarbija põllumajandustoodete eest suurtes selvehallides ja mida makstakse tootjatele. EP on tungivalt nõudnud turul võimalike kuritarvitamisjuhtude uurimist.

Euroopa Komisjoni arvutus­te põhjal on maist 2006 kuni mai­ni 2009 tõusnud tarbijate makstavad piima- ja juustuhinnad üle 14%. Samal ajal on tootjatele makstavad hinnad mõnel liikmesmaal langenud 12 kuu jooksul 40%.

Värske resolutsioon

Euroopa Parlament võttis nüüd vastu resolutsiooni, mis nõuab meetmeid, likvideerimaks kriitilist olukorda piimatu­rul. Parlament pooldas 600 mil­joni euro suuruse ELi piimandusfondi loomist, et abistada toot­jate organisatsioone ja ühistuid ning toetada põllumajandusinvesteeringuid, moderniseerimist, mitmekesistamist, pindalapõhiseid meetmeid, turun­dus­te­ge­vust, väiketootjaid ja noori põl­lumehi.

Resolutsioon kutsub Euroopa Komis­joni üles viivita­matult võtma ka­sutusele meet­med piima­toodete nõudluse suurendamiseks.

Hea algatus on koolipiima programmi ulatuse, tootevaliku ja rahastamise suurendamine.

Resolutsioon kinnitab, et on vaja teha soodustusi neile piimatootjaile, kes töötavad pü­sivalt ebasoodsates looduslikes tingimustes, näiteks mägipiirkondades. Öeldakse, et soodustamist väärib ka mahetootmise strateegia.

Resolutsioon toetab soodsaid laene ja vastastikuse tagatise skeeme, mis aitaksid vähendada hinna kõikumist põl­lumajandustoorme turgudel; samuti piimapulbri kiiret kasutuselevõttu vasikate söödana kui üht moodust piimatoodete nõudluse tõstmiseks.

See Euroopa Parlamendi dokument tervitab ka komisjoni ettepanekut pikendada sekkumisperioodi või ning lõssipulbri kohta kuni 28. veeb­ruarini 2010.

Sekkumishinda tuleks vähemalt lühiajaliselt tõsta, siis oleks tegemist erakorralise meetmega turul valitseva ekstreemse ta­sakaalutuse kõrvaldamiseks, mitte pikaajalise lahendusega.

Samas kutsub Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni üles rangelt vastu seisma mõne liikmesriigi initsiatiivile taas­natsionaliseerida ühine põllumajanduspoliitika.

On tähelepanuväärne, et nn piimanduskriisi resolutsiooni poolt hääletas 462 saadikut ja vastu 78. Eesti saadikutest toetasid põllumeeste elu ja töö parandamist Siiri Oviir, Tunne Kelam, Ivari Padar ja Vilja Savisaar, vastu oli Kristiina Ojuland ning üldse jättis hääletamata Indrek Tarand, kes osales küll resolutsiooni muudatusettepanekute hääletamisel.

Praegu rii­gi­kogus menet­le­tava eelarvega tahab Eesti valitsus vähendada otsetoetu­si kokku 271 miljoni krooni võrra. See raskendaks meie maarahva elu veelgi. Me ei tohiks oma põllumajandust jälle unarusse jätta.

Minu arvates ei ole vaja otsida mingit abstraktset Eesti Nokiat - meie Nokia on meie põllumajandus, mis toidab meie oma põllumehi ja suudab hoolt kanda kogu eesti rahva hea tervise eest.