Laekveres elav Klaasmägide pere kasvatab kääbusšnautsereid, eelkõige on see pereema Lili kutsumus ja hobi.
Kääbusšnautserid sobivad lemmikuks ka allergikutele
16. november 2009, 19:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kääbusšnautser on väikest kasvu, 30-35 sentimeetri pikkune, kuid enda meelest hiiglasuur, kodukandi kõige tugevam ja lihaselisem koer, seisab Kennel Morgensilberi kodulehel humoorikas tutvustuses.
Lili Morgen Klaasmägi sõnul on kääbusšnautserid kergesti õpetatavad. Üldiselt on nad sõbralikud, kuid vajavad siiski enne natuke harjumist, kui inimese omaks võtavad.
Naine käib koertega näitustel ning tegeleb tõuaretusega. Nende kodus elab kolm musta-hõbedakarvalist kääbusšnautserit, aga lisaks on neid ka kaasomandis.
Kaasomandis olemine tähendab seda, et koer elab kusagil mujal ning tema igapäevane hooldamine on uue omaniku ülesanne, kuid tõuaretuse ja näitustel käimisega tegeleb Lili ise.
Lili Morgen Klaasmägi rõhutas, et iga koer on eelkõige ikka emmik ja pereliige, näitustel käimine kuulub lihtsalt asja juurde. "Meil endal on kolme koera pidamine ülemine piir. Selleks et loomad saaksid nautida kvaliteetset lemmiku elu, otsime kaasomanikke, kes tahavad endale sõpra," rääkis ta.
Muidugi, näitusekoeraga on siiski natuke rohkem tegemist kui lihtsalt koduse sõbraga. Et kääbusšnautseriga näitustel käia, tuleb tema karva pidevalt hooldada.
"Kammima peab teda ehk natuke tihedamini. Oluline on, et tekkinud karvapusasid ei tuleks lõigata, vaid need tuleksid kammides välja. See nõuab head kaasomanikevahelist koostööd, aga kõik on kokkuleppimise küsimus," kõneles Lili Morgen Klaasmägi.
Kääbusšnautser on karmikarvaline, tema karv on väga tihe ja tugev. Sellele koeratõule on iseloomulik habe koonul ning puhmjad kulmud, mis silmi kergelt varjutavad.
Koerakasvataja sõnul on kääbusšnautseri puhul alati näha, kus ta on käinud: takjad, seemned, söök-jook - kõik kipub habemesse kinni jääma.
Kuna tihedat aluskarva kääbusšnautseril ei ole - alusvill kammitakse välja -, on see tõug allergikutele sobivam kui mõni teine.
Lili Morgen Klaasmägi ütles, et mõneti ongi kääbusšnautserid peres just seepärast, et pereisal Margol on koerakarvade vastu kerge allergia. Samas oli koeratõu valik siiski suhteliselt juhuslik.
"Käisin Triigi spordihoones koertenäitusel. Ju nende koerte välimus imponeeris, selle ringi kõrval ma seisma jäin, kus kääbusšnautserid end näitama hakkasid," meenutas koerakasvataja.
Samal näitusel sai naine tuttavaks ühe jutuka koerakasvatajaga, kelle lemmikul oli just parajasti sündinud pesakond.
"Kaks kuud oli kutsikas veel ema juures, siis sai tõu kohta uuritud ja koduste meeleolu kombatud ning lõpuks otsustatud kääbusšnautser võtta," rääkis Lili Morgen.
