Reedel tähistab osa koole vägivallavaba päeva. Sel päeval räägitakse neis koolides rahust ja sõprusest.
Vägivallavabal päeval räägitakse hoolivusest
Lastekaitse liidu üleskutset järgides tähistavad paljud koolid rahvusvahelist lapse päeva ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmise 20. aastapäeva.
Et koolirahu sõlmiti tänavu loosungi all "Koos on hea!", saavad nii õpilased kui õpetajad mõtiskleda vägivallavabal päeval selle üle, mida teha, et koolis koos hea oleks.
Kõige sõbralikumad
Väike-Maarja gümnaasiumi huvijuht Helina Lükk rääkis, et kool otsustas ühineda liidu üleskutsega: reedel kirjutavad õpilased ja õpetajad koolis paberiribale mõtte, mida nad saaks teha, et koolis oleks hea olla.
"Kooli esimesel korrusel laseme V-XII klasside õpilastel kirjutada sellest, mida teha, et koos hea oleks. Õpetajad saavad sama teha õpetajate toas. Pärast paneme kooli plakatid üles ja laseme vägivallavaba päeva puhul kooliraadiost lastekaitse liidu tehtud laule," lisas ta.
Lükk rõhutas, et eesmärk on mõtiskleda koosolemise üle. "Me ei keskendu vägivallale, vaid igaüks mõtleb sellele, mida tema saab teha, et koolis parem oleks."
Rakvere põhikool tähistab päeva aga omamoodi: iga klass valib enda seast kolm kõige sõbralikuma õpilase kandidaati, keda kooli ees tunnustatakse.
Kooli huvijuhi Marje Leigri sõnul on väga vajalik märgata hoolivaid õpilasi. "Vahva on see, et esimeste nimede seas, mis laekusid, olid ühest klassist esitatud kolme poisi nimed," rõõmustas ta.
Kuna tiitleid on ka varem jagatud, on õpetajad märganud, et kaasõpilaste tunnustus muudab käitumise veelgi paremaks. "Mõjub tunnustavalt ja stimuleerivalt ja paneb neid selle üle mõtlema," lausus Leigri.
Selle aasta 1. septembril kirjutati Rakveres alla koolirahu lepingule. Põhikoolis tuleb 14. detsembril ka koolirahuteemaline seminar.
"Ei tahaks rõhutada koolivägivalda, vaid rõhuda koolirahule ja tuua välja positiivset. Tahaks sõna "vägivald" välja jätta," lisas Marje Leigri. Koolivägivald on vähemal või rohkemal määral "nähtamatu" probleem, sest sellele ei pöörata sageli tähelepanu.
Lastekaitse liidu veebilehel olevate andmete kohaselt on keskmiselt 18 protsenti Eesti lastest seotud kiusamiskäitumisega.
Rakvere linna lastekaitsespetsialist Annika Kapp tõdes, et vägivalda on laste seas paraku palju. "Füüsilist vägivalda ei olegi nii kohutavalt palju, aga vaikset vaimset terrorit on päris palju. Õnnetus on see, et reeglina ei jõua need juhtumid kuskile välja," lisas ta.
Iga kuu jõuab linna lastekaitsetöötajateni paar-kolm juhtumit, kuid nende hulk peaks olema suurem. "Õnnetuseks tulevad asjad välja alles siis, kui need on hulluks läinud," rääkis ta. Ka selle suve lõpus oli paar väga tõsist juhtumit, mis kohtuni välja jõudsid. Siis oli tegu vägivallaga tänaval, mitte koolikeskkonnas.
Annika Kapi sõnul on koolides tegelikult ennetustöö võimalusi vähe ja õpetajad niigi ülekoormatud. Samuti võiks tema arvates olla suurtes koolides rohkem kui üks sotsiaalpedagoog.
Tunduvalt rohkem peaks tema sõnul rääkima ka internetivägivallast. "See, mida tehakse Rate.ee-s või MSNis, on märksa hullem kui see, mis toimub vahetunnis," võttis ta kokku.
Annika Kapp nõustus aga, et kõik taandub ühele asjale: kes hoolib, hoolib igas keskkonnas.
Oma õigusvahemees
Arusaamise koolirahust ja sellest, kuidas koos oleks hea ja turvaline koolis olla, on sõnadesse ja muusikasse vorminud ka lastekaitse liidu noortekogu noored, kes tegid kolm laulu, mida on võimalik kuulata aadressil www.koolirahu.ee. Nendest "Märka" esitatakse reedel ka riigikogu saalis foorumist osavõtjatele.
Nimelt võtavad 101 last Toompeal riigikogu saalis üheks päevaks võimu. Enne Toompeale minekut peeti Sillamäel, Pärnus, Karksi-Nuias, Rakveres, Tartus ja Tallinnas piirkondlikud eelfoorumid. Lastekaitse liidu noortekogu esimehe Ann Kulasalu sõnul olid noored seal üksmeelel, et tuleb luua laste õiguste kaitse ombudsmani ametikoht, ja sellele riigikogus keskendutaksegi.
Noortefoorumi kulminatsiooniks tehakse teatavaks kõige lapsesõbralikuma ühiskonnategelase tiitli saaja.