Repliik: Žiguliga rumaluse vastu

Aarne Mäe. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Mul on vana Žiguli, millega ma vahetevahel ringi sõidan.

See pakub eksootilist, aga ka nostalgilist naudingut, vaheldust tänapäevaste mugavate autodega sõitmisele.

Ent probleem on selles, et suurem osa liiklejaid mind, õigemini minu Žigulid, ei näe. See, et mulle ette sõidetakse, on köömes, aga mõnikord tahetakse minu vanast autost lausa üle sõita.

Siinkohal tervitan heleda Mercedese omanikku, kes mind ühel hiljutisel õhtupoolikul Rakveres Võidu tänavalt välja soovis rammida.

Ma ei tea küll, miks, aga küllap tekkis mõistuses väike tõrge - stressirohke aeg ikkagi.

Muidu oleks ta ju mõelnud sellele, et Žiguli küljepeegli saab kätte viiekümne krooniga, kuid mersu oma mak­sab vähemalt viis tonni.

Tegelikult on see ehe näi­de inimeste väärtushinnangute paigast nihkumisest isegi praegusel majanduslanguse ajal.

Ei ole ikka kõik veel kohanenud, ajal, mil turg on täis pangale tagastatud autosid, kus paljudest eilsetest tänavastaaridest ja maanteeässadest on saanud lihtsurelikud, kellel ei ole enam millegagi eputada.

Või mõelgem sellele, kui üleolevalt võiks mees end tunda, kui talt võtta uhke auto, riided ja kuldkett ning kupatada ta koos teis­tega näiteks saunalavale.