Juhtkiri: Kõik sõltub inimestest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Corbis/Scanpix

Oli aeg, mil Eesti omavalitsused sõlmisid usinalt suhteid Euroopa paljude teiste omavalitsustega, võeti heal meelel vastu humanitaarabi ning ametlikud delegatsioonid käisid tihti siin ja seal.


Nüüd on reaalselt toimima jäänud vaid üksikud sidemed ning edu taga pole sageli mitte ametkonnad, vaid ikkagi isikud, kes seda sõprust elus hoiavad.



Lääne-Virumaal kui maakonnal on kõige tugevamad sidemed säilinud Plöni kreisiga Saksamaal. Sellegi taga on mõningad inimesed nii eestlaste kui sakslaste hulgast ja kahtlemata on kahe maa vahel 20 ametliku sõprusaasta jooksul sõlmitud hulk perekondlikke suhteid.



Praeguseks on koostöö kõige käegakatsutavam ja toimivam Lääne-Viru ja välismaa sõpruskoolide vahel, käib õpilasvahetus ning leitakse võimalusi praktikakohtadeks.



Kindlasti on ametlikud sõprussuhted toonud kasu ka meie kultuurikollektiividele, kes saavad reisimas ja esinemas käia.

Kui vaadata tulevikku, siis ilmselgelt on vaja hoida suhteid, ja seegi sõltub inimestest.

Plöniga sõprussuhete vallas ühed võtmeisikud, härrad Appel ja Radtke, tõdesid, et koostööd kannataks kahel riigil tulevikus teha nii teatris kui äris, rääkimata turismist - aga siingi on vaja asjast huvitatud osalisi, ja huvi peaks ju praeguse üleilmse kriisi taustal jaguma.

Mis puutub konkreetselt Saksa-sõprusesse, siis Viru-Nigula-poolsete suhete eestvedaja Ain Tiivas on märkinud, et sakslased tunnetavad sõprust eestlastega mõneti nagu moraalse võla tasumist, sest arvatakse end osalisteks selles, et Eesti nõukogude võimutsooni langes.

Ja sakslased olla öelnud: kui idasakslased maksame kinni oma rahakotist, siis teie, eestlastega, on teistmoodi - toetame teid vabatahtlikult.

Tagasi üles