Saksa-Eesti sõprusühingu liikmed olid sel nädalal Lääne-Virumaal traditsioonilisel visiidil, tuues jõulukinke Plöni inimestelt eestlastest peretuttavatele ning ka humanitaarabi. Täna sõidavad mehed tagasi, lastiks vastu saadetud kingid.
Tänavu täitus 20 aastat Lääne-Viru maakonna ja Plöni kreisi sõprussuhete sõlmimisest, septembris käis eestipoolne delegatsioon Plönis aastapäevapidustustel.
Vana hea kombe kohaselt tulid ka sakslased advendieelsel ajal Virumaale.
Karl-Heinz Appel ja Gerhard Radtke kohtusid Lääne-Viru uue maavanemaga ja Kunderi Seltsi esindajatega, osalesid Rakvere Galeriis klaasinäituse avamisel ning korraldasid Katariina keldris saksa õhtu, kus tulid kokku siinsed saksa sõbrad.
Eesti-batsillus
"Sõprussuhted ja nende jätkumine sõltub persoonidest," ütles sõprusühingu eestvedaja Karl-Heinz Appel ja lisas muheldes, et on nakatunud eesti-batsillusega. Mees märkis, et alguses oli Saksa poole vaimustus suurem kui praegu, inimestel oli soov aidata.
"Otsime noort järelkasvu. Aga noortel on oma huvid - nad tahavad lõbutseda, tahavad päikest ja vesi ujumiseks peaks olema soe - Eestis pole see alati garanteeritud," nentis Appel.
"Meie muidugi teame, et siin on ilus loodus, sõbralikud inimesed, aga peame vaeva nägema reisigruppidega, et see nendeni jõuaks," lisas Gerhard Radtke.
Nõnda teevad nad oma kodumaakonnas reklaami, võtavad sõpru Eestisse kaasa, kutsuvad kohalikus ajakirjanduses inimesi üles annetama, otsivad sponsoreid.
Ka tänavu suudeti kokku panna abisaadetiste koorem: uusi ja kasutatud riideid, jalanõusid, mänguasju, jalgrattaid, ratastoole, inkotooteid. "Lihtsam on ise see kohale tuua, kui otsida kedagi, kes oleks nõus sõitma, pealegi ei käi me kumbki enam tööl ja see on võimalik," ütles Karl-Heinz Appel.
Abi taas oodatud
Abisaadetistest said osa maakonna hooldekodude patsiendid ja töötajad, kodutud inimesed, diakooniakeskus ja Rakvere sotsiaalabikeskus.
Lääne-Viru maavalitsuse sotsiaalala peaspetsialist Tiiu Kuus märkis, et kui maakonna hooldekodud eelmisel aastal teatasid, et nad humanitaarabi enam ei vaja, siis tänavu, olude raskenedes, oldi võõrsilt tulevast väga huvitatud.
Viru-Nigula ettevõtja ja endine omavalitsusjuht Ain Tiivas ütles, et lisaks raskematel aegadel saadud materiaalsele abile on nende sõprusvald, praeguse nimega Amt Grosser Plöner See, andnud siinsetele inimestele eelkõige võimaluse näha Euroopa südant mitte turisti pilguga, vaid läbi elulise kogemuse.
"Viru-Nigula vallast on aastate jooksul käinud seal 60-70 inimest: raamatukoguhoidjad, talunikud, ametnikud, õpetajad. Ja meid on vastu võetud nagu häid sugulasi - need kogemused on palju väärt," ütles Tiivas.
Tema sõnul on sõprus andnud saksa poolele võimaluse näha, kui kiiresti võivad asjad muutuda - nii inimeste, majanduse kui omavalitsuse arengut aastate jooksul jälgides.