Mardilaat Nokia vanasse kaablitehasesse rajatud kultuurikeskuses peeti Soomes asuva Tuglase Seltsi eestvedamisel 25. korda, seekord oli põhiteemaks Virumaa.
Virumaa müüjad said Helsingis vorstist lahti
24. november 2009, 14:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seltsi tegevjuht Juhani Salokannel ütles, et mardilaat aitab soomlastel näha Eestit ka laiemalt kui ainult Tallinna ostukeskused. Samas on tegemist hea võimalusega eesti kaupa osta.
Leviva gripi tõttu kardeti seekord tagasihoidlikku külastatavust, kuid väga suurt mõju gripp ei avaldanud. Kui eelmisel aastal käis kahe päeva jooksul mardilaadal umbes 15 000 inimest, siis seekord võis olla külastajaid üksnes pisut vähem.
Soomlased ostsid vorsti
Laadal osteti põhiliselt söögipoolist. Näiteks esmakordselt mardilaadal käinud Põlula piisonifarmi omanik Hillar Pulk ütles, et kõik kaasatoodud vorstid läksid kiiresti kaubaks, sealhulgas leidsid ostjad isegi suhteliselt soolase hinnaga piisonivorstid, mis tundusid soomlastele väga eksootilised.
Laadal talutoodetega kaubelnud Jegor Arutjunjan ütles, et kõige rohkem osteti sinki ja põdravorsti. Samas märkis ta, et eelmisel aastal oli kauplemine mõnevõrra elavam.
Mädapea mõisa perenaise Maarika Vartla sõnul saadi sõidukulud küll tasa ja nende keraamika vastu tunti elavat huvi, kuid on näha, et soomlane käib rohkem vorsti järel.
Aastaid mardilaadal Eesti toitudega kauplemas käinud Raivo Riim ütles, et traditsiooniliselt läks hästi Eesti hapukapsas, aga ka Trausi pagarite tehtud kapsapirukad. Riimi sõnul vaatab soomlane hinda alati, kuid aastatega on põhjanaabrid palju teadlikumaks läinud.
"Kohe ei rabata, ikka vaadatakse ja valitakse," märkis Riim, kelle arvates pani ta seekord natuke mööda verivorstiga.
Hästi võeti vastu ka Haljala tehases valmistatud Pulsi Jäägriõlu, mis on Eestis tunnistatud kaks aastat järjest parimaks jõuluõlleks.
Virulaste kultuurikost
Paralleelselt laadaga käis ka esinemine, kusjuures laupäev oli ainult virulaste päralt.
"Muidugi olid kõik eestlased teretulnud siia, me ei keskendunud ainult Virumaale, kuid Virumaa oli tugevalt esil," ütles Salokannel, nimetades, et järgmine laat keskendub Tallinnale, sest tegemist on tuleval aastal ühe kultuuripealinnaga.
Virumaa kultuuriprogrammiga olid võõrustajad väga rahul. Selleks tehti ka kõvasti ettevalmistusi, korraldajad käisid siinpoolse programmi kokku pannud Ello Odraksi sõnul Rakveres mitut puhku koosolekuid pidamas.
Avalöögi andsid juba reede õhtul koobaskirikus Viruma Noorte Meeskoor ja Narva Sümfooniaorkester.
Teisel õhtul oli Viru pidu, kus meie maavanem sai tantsida Ida-Viru maavanema pilli järgi, sest tal on oma ansambel Pärgament.
Esinejate seas olid ka Haljalast pärit lauljatarid Gerli Padar ja Kadri Voorand, Rakvere Saksofonikvartett, Tarvanpää rahvatantsijad ja teised.
Allkirjad sai koostööleping
Mardilaada eel peeti Helsingis Eesti saatkonnas Virumaa investeerimisseminar, kus esinesid teiste seas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esindav Margus Ilmjärv ja Bellus Furniture kaasomanik Rolf Relander.
Samas kirjutasid Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum, Ida-Viru maavanem Riho Breivel ja Ida-Soome läänivalitsuse maavanema esimene asetäitja Jorma Ahonen alla noorsooalasele koostöölepingule.
Jorma Ahonen on samal ajal lääni politseijuht. Ida-Soome lään ühendab endas Mikkeli, Joensuu ja Kuopio piirkonda. Meie poolt on koostöösse haaratud lisaks Ida- ja Lääne-Virumaale veel Järvamaa.
Selle lepingu alustel on koostööd tehtud juba alates 1997. aastast ning nüüd pikendati lepingut veel kahe aasta võrra. Sisuliselt võimaldab leping noorsootöötajatel õppida Eestis ja Soomes, vastastikku kogemusi omandada jms.