Juhtkiri: Uus gripp ja vanad võtted

Laboratoorium. Foto: Toomas Huik

Praegused soojad ja niisked ilmad soodustavad viiruste kiiret levikut ning tohtrite sõnul on haigustele vastuvõtlikumad just noored, kes pole oma eluaastate jooksul veel jõudnud piisavalt tugevat immuunsüsteemi välja kujundada.

Tänavu hoiab meie meeli eriti erksana nn uus gripp, mis nõudis Eestis ka juba oma esimese noore ohvri.

Suuresti heidetakse meediale ette gripi pärast liigse paanika tekitamist ja samas tahetakse teema kohta teada. Erinevate kanalite kaudu on teavitatud inimesi, kuidas viirusi vältida ja käituda haigustunnuste korral.

See, kas inimene paanikasse satub, on tema enda valik - fakte ja kommen­taare analüüsides saab igaüks teha järeldused.

Küll on aga haiguste le­vikule kaasa aidanud suvest kehtima hakanud hai­gushüvitiste uus kord, sest paljud eelistavad haigena tööle minna, et niigi napp sissetulek haiguspäevade tõttu veelgi napimaks ei jääks.

Kuigi ollakse harjunud, et sügiseti suureneb ülemiste hingamisteede viirustesse nakatumine, pole arstide sõnul meil "päris" grippi juba aastaid olnud.

Teisest küljest on see uus gripp saanud huvitava nime, mis ilmselt olukorda veelgi võimendab. Siinkohal ei tohiks unustada, et gripi eri vorme esineb igal aastal ja igal aastal sureb ka keegi gripi tüsistuste tagajärjel.

Hirmul on suured silmad, aga kaine mõtlemine tuleks säilitada. Koos teiste haigetega arsti ukse taga istumine tervist paremaks ei tee.

Vastupidi, see hoopis nõrgendab niigi nõrka organismi ning samuti on oht, et nii mõnigi mööduja pisikud kinni püüab.

Püsigem siis haigena kodus, kuid helistagem terviseseisundi halvenedes arstile - kas või ööpäevaringse perearsti nõuandetelefoni 1220 kaudu.