Radoon eluruumides on probleemiks kogu põhjarannikul

Kundas toimus radoonialane teabepäev. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kunda linnavalitsuse ja keskkonnateenistuste korraldatud radoonipäeval rahustati linnakodanikke ning linnavalitsuse esindajad andsid lubaduse probleemiga edasi tegeleda.

Teabepäeval osales rohkem kui paarkümmend asjast huvitatud linnakodanikku ning radooni olemusest, kahjulikkusest ning isoleerimise meetodeist kõnelesid keskkonnaameti kiirgusseire büroo peaspetsialist Mihkel Visnapuu ning keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialist Evelyn Pesur.

Ettekandjate andmetel haigestub Eestis kopsuvähki umbes 700 inimest aastas ning hinnanguliselt on 90 kuni 100 haigusjuhtu põhjustatud radooni sissehingamisest.

Ameerikas tehtud uuringute järgi suurendab radooni ja suitsetamise koosmõju kopsuvähi riski oluliselt. Teiste vähiliikide otsest seost radooniga pole täheldatud.

Põhjaranniku probleem

Radoon eluruumides pole probleemiks ainult Kundas, vaid diktüoneemakihi tõttu kogu Eesti põhjaranniku klindipealsel.

Evelyn Pesur nimetas ka teisi põhjaranniku radooniohtlikke piirkondi, nagu Tabasalu, Viimsi, Maardu, Loksa, Toila ja Vaivara.

Tuleb arvestada, et radoon koguneb hoone esimesele korrusele, sest radoon on õhust kaheksa korda raskem ning seepärast kõrgemale ei tõuse.

Probleemi aitab lahendada ehituskvaliteedi tõstmine ning hoonete isoleerimine ja korralik ventilatsioon.

Eestis on korraldatud mitmel korral radoonimõõtmisi ning Kundas tehti seda 1995. aastal.

Praegune Kunda päästekomando pealik Heldur Lahne oli toona nendega otseselt seotud ning temalt saadud andmetel oli kõrgeimaks tulemuseks ühes Ehitajate 1 korteris mõõdetud 26 479 Bq/m3.

Sealsamas kõrval asuvas endises polikliinikus saadi ühes kabinetis tulemuseks 7072 Bq/m3. Praegu kehtivate normide järgi on uutes hoonetes norm 200 Bq/m3 ning vanades 400 Bq/m3. Heldur Lahne sõnul üritasid nad koos korteriomanikuga probleemi lahendama hakata, kuid tolleaegse linnavalitsuse moraalsest toest jäi väheseks ning perekond leidis uue elamise.

Kolida pole vaja

Radooniohu kõrvaldamiseks on eriti oluline ehituse kvaliteet. Kiirgusspetsialistide sõnul on ka kõrge radoonisisaldusega pinnasele võimalik ehitada radooniohutuid hooneid. Radoonitaset hoonetes saab mõõta ning sellega tegelevad lisaks keskkonnaametile ka erafirmad.

Tõesemate andmete saamiseks tehakse seda valdavalt kütteperioodil ja maksma läheb see umbes 700 krooni, mis tuleb omanikul ise leida. Mida edasi teha, sõltub juba mõõtmistulemustest.

Kohtumisel osalenud Kunda linnapea Allar Aron lootis, et taoliste mõõtmiste jaoks on võimalik keskkonnainvesteeringute keskusest raha saada, ja pole võimatu, et Kunda muretseb ka endale vastava aparatuuri.

"Kundast ei pea radooni pärast ära kolima, sest ka mujal on sama probleem," märkis Allar Aron pärast kohtumist ning lisas, et linnavalitsuse ülesanne on selle küsimusega edasi tegeleda.

Seoses radooniga kerkis esile veel üks probleem. Nimelt oli kundalaste joogivesi küllastunud radioaktiivsete elementidega (raadium). Milline on olukord pärast selle sajandi alguses valminud veepuhastusjaama käikulaskmist, paraku ei teata.

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib uraani (U-238) lagunemisel stabiilseks pliiks (Pb-206). See lagunemisperiood kestab üle 22 aasta, mille vaheetapina tekivad mitmesugused tütarisotoobid.

Radoon on eriti ohtlik suitsustes ning tolmustes ruumides, sest radooni tütarisotoobid kleepuvad sigaretisuitsust tekkivate aerosoolide, tahmaosakeste ja tolmu külge.

Radooni kõrvaldamine:
• tuulutamine, koristamine;
• ventilatsiooni ehitamine;
• põrandate isoleerimine;
• pragude täitmine.