/nginx/o/2009/01/30/125513t1h96fd.jpg)
Inimene sageli ei tea ning veel sagedamini ei tahagi teada, mis toimub tema ümber.
Juhtkiri: Informeeritus ja informeerimatus
/nginx/o/2020/02/06/12919435t1h49a7.png)
27. november 2009, 08:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ja kui talle ebameeldivad faktid juhuslikult teatavaks saavad, siis tekib paanika. Kui paanika tabab paljusid inimesi, probleem võimendub, tekivad müüdid ning eelarvamused, mis jäävad kauaks ajaks püsima.
Kundas toimus eile radooniteemaline teabepäev, kus kiirgusspetsialistid huvilistele linnakodanikele selgitasid selle gaasiga seotud ohte. Radooni leidumine kogu põhjarannikul pole tegelikult ju mingi uudis, seda on ammu teatud, radoonitaset on mõõdetud ning infot jagatud.
Ka koosolekul rahvast informeeriti ning rahustati, et tegelikult saab radoonirikkas piirkonnas elada, ainult on vaja teha teatavaid ettevalmistusi ning parandusi.
Radoon on maitsetu, lõhnatu, värvitu radioaktiivne gaas, mis pärineb maakoorest ning tekib uraani lagunemisel. Kuigi tema poolestusaeg on kõigest 3,82 ööpäeva, on ta ohtlik eelkõige oma gaasilise oleku tõttu, sest poolestusaeg on just nii pikk, et gaas jõuab inimese poolt hingatavasse õhku tungida.
Lisaks radoonile on meie ümber veel palju igasuguseid gaase ja kiirgusi, mida sisse hingame, mis tungivad meie kehasse, mis läbivad keha ja mille olemust ning tegevust me ei taju. Ning nii kaua, kui me ei tea seda, ei taju me ka ohtu.
Poleks teada saadud Tšernobõli plahvatusest, ei oleks keegi mõistnud, millest võisid tekkida pärastised ebanormaalsed nähtused.
Kundas mõõdeti 1995. aastal mõnes kohas radoonisisaldust, mis oli paiguti mitukümmend korda üle normi. Nagu nüüd välja tuli, sellest suurt ei räägitud, ja kui, siis ainult asjaosalistele.
Kundalased kurtsid, et meediakära tõttu on nende kinnisvara turuväärtus langenud.
Võimalik.
Aga tegelikult peakski iga uusomanik teadma kõike: milline on tema uue kodu all olev pinnas, millised gaasid sealt imbuvad, milline on joogivesi, kes elavad naabruses ja kuidas on lood infrastruktuuridega.