Leedu pealinn Vilnius kuulus Vilnona Poolale

Vaade Vilniuse linnale. Foto: Eva Klaas

Kui 1989. aastal seisti Balti ketis, siis oli see inimkett Eesti, Läti ja ... Poola vahel, sest enne okupeerimist oli Wilno kuulunud Poolale. Arvan, et Wilno tuleb tagastada selle elanikele - moodustades Wilno alast Wilno linnriigi.

Enne aastat 1918 tähendas sõna "Leedu" kogu endise Leedu suurvürstiriigi alasid, eriti selle südamikku, mis on tänapäeval tuntud kui Valgevene.

Leedu suurvürstiriigi täielik nimi oli Leedu, Vene ja Samogiitia suurvürstiriik. Kõik need kolm maad on praeguseks nime vahetanud: Leedu on Valgevene, Vene on Ukraina ja Samogiitia Leedu.

XX sajandi algul, eriti pärast 16. sudekuud (veebruari) 1918, kandus Leedu nimi Valgevenelt Samogiitiale ja osale Troki ja Wilno vojevoodkonnast, mis on tänapäeval tuntud kui Leedu vabariik.

Seetõttu soovitan ma Valgevene tähenduses kasutusele võtta nimetuse Litvaania - ühest küljest, et säiliks traditsioon, teisest küljest, et see ei läheks segi Leedu vabariigiga. Nii on mõnikord tehtud ka poola ja valgevene ajalookirjanduses, kasutades Valgevene kohta nime Litwa ja Leedu kohta Lietuva.

Leedu suurvürstiriigi (tänapäevases mõttes Valgevene suurvürstiriigi) pealinn oli Wilno või Wilnia - kuidas kellelegi meeldib. Wilno on vaidlusalune linn, millele oleks ajalooline õigus nii Leedul (see tähendab Valgevenel), Poolal kui ka Iisraelil.

Ent kõige vähem peaks see kuuluma Leedu vabariigile. Wilno tuleks tagastada selle elanikele - moodustades Wilno alast Wilno linnriigi või Kesk-Leedu vabariigi. Et sellest nõudest aru saada, tuleb heita pilk Wilno ajalukku.

Wilno kohal oli asula juba V sajandil, ent linna on esimest korda mainitud alles 1323. aastal, kui Leedu suurvürstiriigi (loe Valgevene suurvürstiriigi) rajaja Giedymin püstitas Górze Zamkowej (linnamäe) kohale puust kindluse, mida nimetati Wysoki (kõrge), tuues sellega Leedu suurvürstiriigi pealinna Trokist Wilnosse.