Võimalik lasteahistaja kutsus Rakveres väikest tüdrukut autosõidule

Toomas Herm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: AFP / Scanpix

Politsei manitseb lastevanemaid tähelepanelikkusele ja kutsub üles kohe korravalvureid teavitama, kui keegi käitub lastega häirivalt.


Toimetuse poole pöördus murelik lapsevanem, kelle kümneaastast tütart oli üks võõras mees ahvatlenud esmaspäeva õhtul autoga sõitma.


Lapsevanema kirjelduse järgi läks tütar esmaspäeva õhtul kella veerand seitsme ajal mööda Posti tänavat muusikakooli. Järsku peatus tüdruku juures auto ja vanem mees kutsus teda linna peale sõitma.

"Laps õnneks lahendas olukorra, öeldes, et ta võõrastega kaasa ei tule. Ja kõndis hirmunult edasi," kirjutas lapsevanem toimetusele.

Muret tekitav juhtum

Lapsevanema sõnul vägisi tütart autosse tirima ei hakatud. Hirmunud tüdruk ei vaadanud teda tülitanud mehe auto numbrit ega värvust.

Vanema hinnangul võib mees oma tegevust jätkata, kuni leiab ohvri.

Lapsevanema kinnitusel ei luba ta tütrel enam üksinda pimedas liikuda. Samas muretseb ta, et talvel läheb varakult pimedaks ja paljud lapsed on veel üksinda väljas.


Rakvere politseiosakonna juhtivkonstaabel Sirje Eirand selgitas, et täiskasvanu ei otsi tavaliselt võõra lapsega kontakti.

Võõra lapse poole pöördumine on normaalne vaid juhul, kui laps on silmnähtavalt segaduses, eksinud, hädas, vigastatud.

Politsei soovitab vanematele, et nad ei lubaks lapsel võõrastega rääkida ja paluksid lapsel võõra lähenemiskatsed viisakalt tagasi lükata. Samas on oluline, et laps juhtunust emale-isale räägiks.

Juhtivkons­taabel Sirje Eirandi sõnul tuleb lapsega alates neljandast eluaastast rääkida, et mitte kõik täiskasvanud pole laste vastu head, kuigi nad tahavad endast sellist muljet jätta.


Ohtlikud võõrad

Laps ei tohi võõrastelt vastu võtta maiustusi, kingitusi, raha. Võõraga ei tohi minna autosõidule, jalutama, mängima.

Vanemad peaksid lapsele selgitama, et nii käituvad täiskasvanud ei pruugi olla terved ja võivad lapsele haiget teha.

"Samuti tuleb sellisest inimesest rääkida vanematele," jätkas Eirand.

Kui võõras käitub ligitükkivalt, siis ei pea laps täitma viisakusreegleid. Agressiivselt käituvale täiskasvanule peab laps vastu hakkama, teda lööma, karjuma. Juhtivkonstaabel pidas oluliseks, et ohtu sattunud laps ei häbeneks möödujatelt abi paluda või läheduses olevasse asutusse joosta.


Vanemad peaksid lapsele selgitama, et tema keha ei tohi keegi vastu tema tahtmist puudutada.

Lapsele tuttav inimene võib öelda, et väike musi ja puudutus võiksid jääda nende omavaheliseks saladuseks. Vanemad peaksid last veenma, et on asju, mida ei tohi saladuses hoida isegi siis, kui seda on lubatud.

"Kuulake ja uskuge last ka siis, kui laps räägib, et temaga on ligitükkivalt käitunud perekonnale lähedane inimene, sugulane, naaber, hea kolleeg," soovitas juhtivkonstaabel Sirje Eirand.

Politsei palub inimesi, et nad teataksid korravalvuritele olukordadest, kus keegi on nende laste suhtes käitunud ligitükkivalt, häirivalt.

"Kogu linn võib rääkida, kuid kui politseini info ei jõua, siis ei saa politsei ka reageerida ega aidata," sõnas Rakvere politseiosakonna juhtivkonstaabel Sirje Eirand.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles