/nginx/o/2009/08/28/227240t1h8185.jpg)
Saksamaa ründas Poolat 1. septembril 1939, Nõukogude Liit Saksamaa liitlasena 17. septembril. 2. oktoobriks oli Poola alistatud. Võitjad pidasid maha ühise sõjaväeparaadi.
Pentti Kangasluoma: 1. detsember 1939 – Soome Talvesõja teine päev
/nginx/o/2009/08/28/227240t1h8185.jpg)
1. detsember 2009, 08:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pidas Soome kolmel korral läbirääkimisi alade loovutamise üle: oktoobris, novembris ja viimati 9. novembril 1939.
Punaarmee ründas Soomet 30. novembril 1939. Suurtükivägi avas Karjala kannasel tule kell 6.50. Põhja-Jäämere rannikut oli pommitatud juba varem. Kell 9 anti Viiburis esimene õhuhäire.
Nõukogude Liit pommitas esimesel sõjapäeval 16 Soome asulat. Rahvasteliit mõistis kallaletungi hukka ja arvas Nõukogude Liidu oma liikmeskonnast välja. Taanduvad soomlased põletasid oma külasid ning sõjapõgenikud (evakueeritud) liikusid jalgsi, suuskadel, hobustel, rongiga läände.
1. detsembril 70 aastat tagasi moodustas Soomest 1918. a emigreerunud punapõgenik Otto Wille Kuusinen nn Terijoe valitsuse. Ründaja teatas oma keeldumisest pidada läbirääkimisi Helsingi valitsusega.
Soomlased mõistsid, et eesmärk oli vallutada kogu Soome. Talvesõja esimesel etapil läks Punaarmeel kehvasti kõigil rinnetel. Soomlased olid välitöödega harjunud, oskasid suusatada.
Elanikkond pääses peaaegu tervikuna sissetungija eest pakku. Talvesõda paljastas suured puudused Punaarmee taktikas ja varustuses.