Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5098701t1had8b.jpg)
/nginx/o/2009/12/01/275438t1h8d94.jpg)
Täna jõuab Rakvere teatris juba sajandat korda lavale Eric-Emmanuel Schmitti "Oscar ja Roosamamma. Kirjad Jumalale.", mis räägib 10aastasest poisist Oscarist, kes on parandamatult haige, kuid kes Roosamamma abiga leiab positiivset jõudu.
Ta elab iga järgmist päeva nii, nagu oleks see kümme aastat, teismeliseiga, armumine, abieluvõlu ja -valu, laste sünd ja lahkumine kodust, vanaduse helge väsimus - need pakuvad Oscarile rõõmu ja annavad julguse vaadata vastu oma karmile saatusele.
"Oscar ja Roosamamma" esietendus 2006. aasta novembris, tükis poissi pidanud mängima Dajan Ahmet sai aga nädal enne esietendust autoavariis surma.
Nii võttis lavastaja Üllar Saaremäe selle rolli Ines Aru kõrval enda kanda.
"Ma ei olnud üldse plaaninud seda isegi duublina mängima hakata, aga kuna see lugu Dajanile nii hirmsasti meeldis ja ta ise ka selle materjali mulle oli toonud, siis tundus lubamatu see lavale toomata jätta," ütles Saaremäe, kes tunneb alati seda tükki mängides Dajani kohalolekut.
Saaremäe ütles, et ta püüab seda kurba tükki mängida positiivses võtmes ja nii see lugu on ka kirjutatud. "Muidugi oleks võimalik rõhutada pisarapoolele ja vajutada traagikaga pedaali, aga siis inimene ei jaksaks vaadata," arvas Saaremäe.
"Siin on kangelane lõpuni optimist, leitakse üles põhipunktid, kuidas elus edasi minna, et hoida nokk maast lahti, et ei oleks pidevat nukrutsemist."
Raske on ennustada, kui kauaks "Oscar ja Roosamamma" repertuaari jääb, tänaseks on tehtud selle tükiga tervele Eestile mitu tiiru peale, kuid saalid on ikkagi täis.
Viimastest tükkidest on Rakvere teatris sajanda mängukorrani jõudnud veel "Pipi Pikksukk" ja "Täismäng".
Sinnapoole on teel ka "Mina, naine".