Ajaloolase haridusega Reeli Freiental juhib Väike-Maarja muuseumi, kuhu on talletatud rikkaliku kultuurikihiga valla ajalugu ja seda ajaloovaramut külastatakse nii lähedalt kui kaugelt.
Reeli Freiental hoiab koduvalla ajaloovaramut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike-Maarja muuseumi rajamine on seotud mitmekülgse haridus- ja kultuuriinimese Eduard Leppiku tegevusega. Milline oli Eduard Leppiku osa muuseumi sünniloos?
Eduard Leppik alustas Väike-Maarja keskkooli koduloonurga tegemist juba 1953. aastal, 1963. aastal avati koolis muuseum. Õpilastega üheskoos kogutud vanavara vajas säilitamist.
Tänu Eduard Leppiku aastatepikkusele tööle oli Väike-Maarjas olemas muuseumi traditsioon. Ilma tema tegevuseta olnuks küsitav muuseumi loomine ka kolhoosi raha eest. Põhjalikud teadmised Väike-Maarja ajaloost andsid võimaluse muuseumi kiireks arenguks. Eduard Leppik oli elav entsüklopeedia, kes alati aitas muuseumiperet.
Igal muuseumil on eksponaadid, mida sooviksid oma kogudesse paljud varamud. Millised on rariteetsemad esemed ja ürikud Väike-Maarja muuseumi kogudes?
Rahalises mõttes väga kalleid rariteete kogus ei ole. Vanim ese on XI-XII sajandist pärinev hoburaudsõlg.
Muuseumi kunstikogu sisaldab Väike-Maarja kihelkonna ja vallaga seotud kunstnike - Viiralti, Randeli, Krahe, Markelovi jt töid. Ajaloo jaoks aina väärtuslikumaks on muutumas fotokogu 1980. ja 1990. aastatest.
Väike-Maarjas on elanud Georg Lurich, Anton Hansen Tammsaare ja teised. Kuidas kajastub nende inimeste elu ja tegevus muuseumi kogudes?
Väike-Maarjaga on seotud olnud mitmed meie ajaloo suurkujud - Georg Lurich, Jakob Liiv, Anton Hansen Tammsaare, Tuudur Vettik ja paljud teised. Muuseumi klassitoas on kihelkonnakooliaegne pink, kus nii mõnigi neist on istunud.
Kogus on Eduard Leppiku poolt 1950.-1960. aastatel talletatud mälestused inimestelt, kes oma elus olid kokku puutunud hiljem kogu Eestis tuntuks saanutega. Kohalike elanike vahetud meenutused on meie kultuuriloole väga olulised.
