/nginx/o/2009/12/01/275634t1hd46f.jpg)
Eesti ja vene kooliõpilastele korraldatud kodanikupäeva ühisüritus näitas, et noored soovivad ühiskonnaelu probleemidega kursis olla ja nende lahendamisel kaasa rääkida.
Eesti ja vene koolinoored arutasid ühiskonnaelu pakilisi probleeme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere teatris peetud kodanikupäeva üritusel kohtusid eesti ja vene rahvusest noored, et ühistes töörühmades otsida lahendusi Rakvere ja Lääne-Virumaa, aga ka kogu Eesti probleemidele.
Ürituse külaline oli riigikogu liige Indrek Saar, kes rääkis igapäevaelu valupunktidest, millega tuleb kokku puutuda nii koolinoortel kui täiskasvanutel.
Diskuteeriti teemadel, miks Rakvere noored lahkuvad kodulinnast pärast põhikooli lõpetamist, noortel ei ole kuhugi koguneda, noored saavad tegelda vaid selliste huvialadega, mis täiskasvanutele meeldivad, ja pallimänguväljakutele pääseb ainult treeningu käigus.
Sõpruskonnaga vaba aega veetma minna pole võimalik. Jalgrattaga sõitmine on eluohtlik ja rattavargused on sagedased.
Rakvere linna puudustest tõi Indrek Saar esile, et kirikud lagunevad, aga kogudustel pole raha nende kordategemiseks, kõnniteed on halvas seisukorras ja talvel libedad, koertega ei ole linnas midagi teha ja koeraomanikud terroriseerivad kaaskodanikke ning toasooja hind on tõusnud kiiremini kui palgad.
Päeva teises pooles jagati üritusest osalejad kaheksasse töörühma, et ühiselt arutledes selgitada nn teemantmängus välja, millised nendest probleemidest on noorte arvates tähtsamad ja millised vähem tähtsad.
Indrek Saare tõstatatud probleemid olid trükitud paberist kaartidele.
Arutelu käigus asetas iga rühm need olulisuse järjekorras selliselt, et tekiks teemanti meenutav kujund.
Kõige tähtsama probleemiga kaart asetati lauale tekkiva kujundi tipuks.
Selle alla pandi kõrvuti kaks väga olulise ja pakilist lahendamist vajava probleemiga kaarti.
Nende alla kolm lahendamist vajavaks hinnatud probleemiga kaarti.
Seejärel jälle kõrvu kaks vähetähtsaks tunnistatud probleemiga kaart ning kõige alla üks kõige vähem tähtsaks arvatud probleemiga kaart.
Rakvere gümnaasiumi VIII-b klassi õpilane Merlin Külmallik pidas probleemiks, et kirikud lagunevad ja kultuur langeb. Tema kooliõde Kärolin Henno arvas valupunktiks, et noortel napib kooskäimise kohti ja pole piisavalt huvialaringe.
Rakvere vene gümnaasiumi tütarlaps Ksenija Gikalo avaldas lootust, et õpilaste vähesuse tõttu tema kooli ei suleta ja ta saab Rakveres gümnaasiumiharidust omandada. See soov teemantmängu ei mahtunud.
