Viie riigi kooliprojekt suurendab sallivust

Özgür Çakar (vasakul) ja direktor Arvo Pani. Foto: Meelis Meilbaum

Kadrina keskkooli Türgi nädala raames külastanud Türgi saatkonna Eestis esimene sekretär Özgür Çakar rõõmustas, et Eesti toetab nende riigi Euroopa Liiduga liitumist.

Özgür Çakar külastas Kadrina keskkooli eelmisel nädalal seoses Comeniuse toetusel toimuva koostööga Top School Calendar Events ehk TOP SCENT, millest võtavad osa Poola, Türgi, Portugali, Itaalia ja Eesti koolid.

Neist Türgi on ainus, kes veel ei kuulu Euroopa Liitu. Projekti käigus tutvuvad kooliõpilased ja õpetajad teiste riikide tähtpäevadega ja külastavad üksteist, laiem eesmärk on suurendada tolerantsust teiste kultuuride vastu.

Projekti koordinaator, Kadrina keskkooli inglise keele õpetaja Merike Sikk rõhutas, et kuigi see võib kõlada lihtsalt sõnakõlksuna, siis tegelikult kõik toimib.

"Sõprussuhete sõlmimine toimib, sest suudame teist riiki selle inimestega suheldes hoopis teistmoodi näha," lisas ta.

Pärast Kadrina laste visiiti Türki oktoobri lõpus tutvustati eelmise nädala jooksul Türgimaad ja türgi kultuuri, algklassides joonistati Türgi muinasjutu põhjal, kooli sööklas oli võimalus maitsta türgipärast toitu. Vahetundidel lasti türgi muusikat ja uksele kinnitatud siltidelt võis õppida türgi keelt.

Seepärast kõlaski kõikidele Kadrina keskkooli õpilastele tuttavalt nii lause "Haridus on valgus" kui ka Eğitim hafit!

Tänulik toetuse eest

President Toomas Hendrik Ilves võttis vastu Türgi vabariigi suursaadiku proua Ayşenur Alpaslani volikirjad oktoobri lõpus. Türgi saatkonna esimene sekretär Özgür Çakar, kes on Eestis olnud vaid paar kuud, oli veendunud, et Eesti õpilased teavad Türgi kohta päris palju.

"Meie riikide vahel ei ole probleeme, on väga head suhted. Top of the top (tippude tipp -toim.). Seepärast on mul hea meel olla diplomaat Eestis. Kui inimesed ei ole eelarvamustega, siis on selle üle heameel," rääkis ta.

Külalisi võõrustanud koolidirektor Arvo Pani rõhutas, et kahe riigi suhted muutuvad edaspidi ilmselt veelgi tihedamaks. "Suhteid saab arendada ka ilma Euroopa Liitu kuulumata."

Özgür Çakar jutustas, et oli juba aasta 1987, kui Türgi esitas vormikohase avalduse saada Euroopa Ühenduse liikmeks. Euroopa Ülemkogu otsustas alustada liitumisläbirääkimisi Türgiga 2005. aastal.

"Oleme Eesti toetuse üle rõõmsad. Aga kõik riigid ei toeta seda. Nad protestivad liitumise vastu," lisas ta.

Asukoha tõttu Euroopa ja Aasia ristteel on Türgi kultuur ja rahvastik väga mitmekesine ning ka Türgi riigi elanike seas on liitumise suhtes eriarvamusi. "Inimesed võivad vahel kahelda, aga üldiselt tahavad olla liidu liige. Nad on põnevil," arvas ta.

Karm kord

Oktoobri lõpus Türgit külastanud neli Kadrina keskkooli õpilast andsid reedel aulas ülevaate kuuldust ja nähtust. Näiteks saadi osa Türgi vabariigi rajamise aastapäeva pidustustest 29. oktoobril.

"Mingid eelarvamused ikka on. Seda tunnistavad paljud. Aga need said kummutatud ja see oli õpilaste jaoks tõeliselt silmi avav kogemus," rääkis Merike Sikk.

Õpilased tõid oma ettekandes välja selle, et Türgi koolides on kord väga range ja nii näiteks pole lubatud tundidesse mobiiltelefone kaasa võtta. Need korjatakse enne ära ning vahelejäämise korral on õpilased oma telefonist ilma.

Samuti on Türgis väga tavaline see, et lisaks üldhariduskoolidele õpitakse nädalavahetusel ka erakoolides - õppimine on seal aga korraldatud sarnaselt tavakoolile, on tunnid ja vahetunnid.

INFO

Järgmine riik, millega Kadrina keskkooli õpilased tutvuma hakkavad, on Itaalia.

Projekt Top School Calendar Events ehk TOP SCENT kestab kaks õppeaastat.