Juhtkiri: Suure sula kartuses

Kliima soojenemine võib muuta jääkaru elu. Foto: AFP / Scanpix

Kopenhaagenis toimub ülemaailmne kliimakonverents, mille eesmärgiks on saavutada kokkulepe, mis reguleeriks riikide tegevust pärast 2012. aastat, kui lõpeb Kyoto protokolliga reguleeritud ajavahemik ja et kliima soojenemine püsiks edaspidi kahe kraadi piires.

Kasvuhoonegaaside keskkonda paiskamist vähendada on keeruline, sest vastuolud arengumaade ja rikaste riikide vahel on suured ning arengumaad nõuavad tööstuse piiramise eest kompensatsiooni.

Kui näiteks India ookea­ni saareriigi Maldiivide elanikele on kliima soojenemine mõistetav, jääb see teema enami­kule eestlastest kaugeks.

Nii selgus viimasest The Nielsen Company ja Ox­fordi ülikooli kliimamuutuste instituudi uuringust: eestlased on 54 maailma riigi elanike seas kliima soojenemise pärast kõige vähem mures, väga mures on selle pärast vaid kümme protsenti küsitletutest.

Maldiivid aga, mis praegu on tuntud oma korallsaarte, palmisalude, türkiissinise vee ja valgete paradiisirandadega, on ilmselt üks esimestest riikidest maailmas, mis kliimasoojenemisest tuleneva veetaseme tõusu tõttu lihtsalt vee alla kaob. Sest järgmise 100 aasta jooksul prognoositakse veepinna tõusu kuni 60 sentimeetrit ehk ligi 80% elamiskõlblikust maast kaob.

Sealne president on hakanud ettenägelikult koguma turismi pealt raha, mille eest osta oma inimestele maad teistes riikides.

Mis puutub Euroopasse, siis ELi uurimiskeskuse raporti kohaselt kannataksid tulevikus kliima soojenemise all kõige rohkem Hispaania, Portugal, Itaalia ja Kreeka. Nende põllumajandustoodang kahaneks ja turistid väldiksid reisimist liialt palavatel hooaegadel.

Kuid Põhja-Euroopal, sealhulgas Eestil, läheks paremini: põllumajandusele oleks kliima soojenemisel positiivne mõju ja turiste tuleks siiakanti tõenäoliselt samuti rohkem.