/nginx/o/2009/12/08/279388t1h6285.jpg)
Jahimehed ja maaomanikud, kelle kinnistud asuvad Väike-Maarja ja Tam salu valla territooriumil, korraldavad peatselt Kiltsi Jahiseltsi maadel maaomanike ja jahimeeste ühisjahi ning peavad koostööplaane jahimajanduse arendamiseks.
Lääne-Virumaa jahimeeste ja maaomanike koostöö tiheneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku saadakse 12. detsembri hommikul Väike-Maarja vallas Raigus. Ürituse üks organisaatoreid, Tamsalu jahiseltsi juhatuse esimees Jaan Villak rääkis, et sellega püütakse leida sobivaid lahendusi nii maaomanikele kui jahimeestele ja arendada omavahel paremaid suhteid, samuti tahetakse teineteisele jahimajanduse arendamisel toeks ning abiks olla.
“Maaomanikele pakutakse võimalust osaleda seajahil ajajatena või kütiliinil viibimist. Jahimehed jagavad maaomanikele teadmisi looduses liikumisest, jahitraditsioonidest, meeles peetakse ka jahijumalanna Dianat,” kõneles Villak.
Kehakinnituseks pakutakse üritusel osalejatele ulukilihasuppi. Eesti jahindusest räägivad ning vastavad küsimustele Andres Lillemäe Eesti Jahimeeste Seltsist ja Raivo Sass Virumaa keskkonnaametist. Ürituse korraldavad Kiltsi Jahiselts, Tamsalu Jahiselts ja Väike-Maarja Jahindusühistu Gun&Shot.
Jahindusühistu Gun&Shot juhatuse esimees Heimar Lepiksoo rääkis, et jahimeeste tegevus elavnes 2007. aastal uute jahikorralduskavade koostamisega.
“Tekkis suurem huvitatus kogu jahinduses. Tõuke selleks andis jahiseaduse muudatuste eelnõu ja jahieeskirjade ning teiste jahindust reguleerivate õigusaktide muutmine,” selgitas Lepiksoo.
Ta lisas, et jahindusalane tegevus sõltub suuresti eestvedajatest ja seltsielu kaasavedamisest. “Kogu hinnang on suhteline, sest piirkonniti on jahindustegevus erinev. On tagasilööke ja arengut, mida oluliselt mõjutab jahiühenduste aktivistide tegevus. Praktiliselt kümneid aastaid seisnud klubiline tegevus Lääne-Virumaal on viimastel aastatel siiski elavnenud,” kõneles Lepiksoo.
Jaan Villak arvas samuti, et jahimeeste seltsielu on viimasel ajal tasapisi elavnenud, mida näitab tulemuslik osavõtt üleriigilisest jahimeeste kokkutulekust.
