/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/03/03/23761t1hbaf4.jpg)
Järgmisel nädalal jõuab Eestisse esimese partiiga 50.000 doosi uue gripi A(H1N1) ehk seagripi vaktsiini, mille sotsiaalministeerium jagab võrdselt kõigi maakondade vahel.
Uuel nädalal jõuab Eestisse viiskümmend tuhat doosi seagripivaktsiini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet ütles , et teisipäeva õhtu seisuga olid tervishoiuasutused esitanud tellimuse 100.000 doosile seagripivaktsiinile.
Esmajärjekorras vaktsineerivad perearstid esimese 50.000 vaktsiinidoosiga need riskirühmadesse kuuluvad inimesed, kes on selleks kõigepealt soovi avaldanud.
Veel 100.000 doosi vaktsiini jõuab Eestisse detsembri lõpuks. Seejärel peaksid järgmised seagripivaktsiini doosid Eestisse jõudma 15. jaanuari ja 15. veebruari paiku. Praeguse kava järgi peaks 15. jaanuaril kohale jõudma 40.000 doosi ning 15. veebruaril 60.000 doosi vaktsiini, kuid see vahekord võib veel muutuda.
Kokku on Eesti riik tellinud 250.000 doosi seagripivaktsiini.
Sotsiaalministeerium ja tervisekaitseinspektsioon jälgivad pidevalt, kui paljud riskirühma kuuluvad inimesed otsustavad end vaktsineerida. Kui vaktsiini jääb üle, võib riik vaktsineerimisele kuuluvate inimeste ringi laiendada, näiteks tõsta vaktsineerimisele kuuluvate tervete laste vanust. Selle otsuse langetab sotsiaalministeerium järgmise aasta alguses.
Normet tõdes, et ministeeriumi esialgne prognoos esmajärjekorras vaktsineerimisele kuuluvate inimeste kohta oli küllaltki täpne. Ministeerium prognoosis, et esimese partii saabumiseks avaldab vaktsineerimiseks soovi 120.000 riskirühma kuuluvat inimest ning teisipäeva seisuga oli perearstidelt tellimusi tulnud 100.000 doosile.
Kuna riik on otsustanud, et vaktsineerimine on riskirühmadele tasuta, katab vaktsineerimise kulud haigekassa. Perearstid saavad haigekassalt iga vaktsineeritud inimese eest 67 krooni.
Riskirühma kuuluvad näiteks arvele võetud rasedad, kuue kuu kuni kahe aasta vanused lapsed, tervise- ja hoolekandesüsteemi töötajad, kes on otseses kokkupuutes haigetega, sealhulgas apteekrid, ning kolme- kuni 64-aastased kroonilised haiged.