"Piltlikult öeldes oli kokkulepe, et enne keskkooli lõputunnistust ei saa, kui pole käidud õppeekskursioonil Lahemaa rahvuspargis," lausus kunagine Rakvere rajoonijuht Ülo Niisuke rahvuspargi töötajate kokkutulekul.
Lahemaa rahvuspargi rajajad pulbitsesid nostalgiast
10. detsember 2009, 08:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahemaa rahvuspargi algusaastaid oli üleeile Palmses ja Ojaäärsel peetud kokkutulekule tulnud meenutama hulk kunagisi töötajaid ja toetajaid, nende hulgas president Arnold Rüütel koos abikaasa Ingridiga.
Kümnete koosolijate hulgas viibisid Lahemaa rahvuspargi esimesed töötajad Margit Pallon ja Hele-Mall Leipalu, kes meenutasid heldinult vanu aegu. "Need olid imelised ajad," õhkasid mõlemad.
Rahvuslikkus eeskätt
Kauase Lahemaa rahvuspargi direktori Arne Kaasiku sõnul kätkes rahvuspark endas kultuurilist ja rahvuslikku kokkuhoidmist.
18 aastat Lahemaa rahvusparki juhtinud Kaasik rääkis, et Nõukogude ajal seostus Lahemaa kultuuripärandi kaitse ja rahvuslikkusega. "See oli eesti asja ajamine ja sellega kaasnes tohutu entusiasm," ütles ta.
Kui Eesti vabaks sai, muutus rahvuspargi juures olulisemaks looduskaitse, kultuuri pool jäi tagaplaanile.
Rahvuspark kasvas välja kunagisest loodussõprade klubist, mille eestvedajad olid Arnold Rüütel ja Jaan Eilart, edasi haakus rahvuspargi mõttega tõsiselt tollane ministrite nõukogu aseesimees Edgar Tõnurist.
Ingrid Rüütel oli põhiline figuur Veljo Tormise kõrval, kes andis tõuke Lahemaa rahvamuusikaansambli moodustamiseks. Tema sõnul leidus Lahemaal veel 1970. aastate alguses häid rahvalaulude oskajaid.
"Kui ansambel moodustati, siis koosnes see vanadest inimestest, kes olid järjepidevuse kandjad," ütles Ingrid Rüütel. Kohe tuli aga Viivi Voorand, kes kaasas sinna noori.
Ingrid Rüütli sõnul sai just sealt alguse rahvusvaheline folkloorifestival Baltika, Palmsest sai tuule tiibadesse ka Viru Säru Maie Orava eestvedamisel. "Lahemaal on väga vana ja rikas vaimne kultuuripärand," rõhutas proua Rüütel.
Rahvuspargi loomise idee üks autoreid, tollane keskkonnaministeeriumi peainspektor Veljo Ranniku ütles, et rahvuspargi keskust plaaniti ka Kolgasse ja Palmsesse.
"Palmse oli väga esinduslik ja heas korras, kuid keskus tuli valida ikkagi suure tee äärde, mistõttu langes valik Viitnale," rääkis ta.
Üks nüüdse kokkutuleku korraldajaid Anne Kurepalu sõnas, et mõte säärane kokkutulek korraldada tekkis tal aasta eest Purekkari neemel kivi peal istudes, kui vaikusehetkedel jooksid mõtetest läbi kõik inimesed, kes rahvuspargi loomise juures on olnud.
Oluliste inimestena nimetab ta lisaks Edgar Tõnuristile ja Jaan Eilartile veel Veljo Rannikut, Lahemaa fondi juhtinud Albert Norakut, arhitekt Fredi Tompsi ja teisi, kes kõik ka seekord kohal olid.
Esile kerkib loodus
Arne Kaasik peab Lahemaa rahvuspargi väärtusteks just rahvuslikkust ja looduslikku mitmekesisust. Samas ta näeb, et praegu on kõige suurem probleem administreerimise küsimus, ning ta ei usu, et viimased reformid oleks end õigustanud.
"Lahemaa rahvuspargist enam ei räägita ja see on justkui inimeste jaoks kadunud," märkis ta. "Kusjuures see ei kehti vaid Lahemaa, vaid ka teiste rahvusparkide kohta."
Lahemaa rahvuspark asutati 1. juunil 1971, selle esimene juht oli Ilmar Epner. Tegemist oli tollase Nõukogude Liidu esimese rahvuspargiga.
Pärast hiljutist reformi haldab Lahemaa rahvusparki keskkonnaamet, matkaradadega tegeleb riigimetsa majandamise keskus.
Lahemaa
• Rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a.
• Selle pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha, merd 25 090 ha.
• Rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.