Rakvere kesklinn vajab veel uusi ehitisi

Avalik ruum pole oluline mitte ainult kogukonnale, vaid väärtus ka indiviidile. Kesklinna võiks kerkida veel näiteks Tark Maja, kuhu oleks igaühel asja. Foto: Arvet Mägi

Novembri lõpus pidas mitu Eesti arhitekti koos Rak vere rahvaga nõu, kuidas linnaruum paremaks võiks muutuda. Tegemist oli MTÜ Arhitektuurikeskus eestvedamisel peetud linnaruumialase töötoaga, kus muu hulgas sel gus, et Rakvere kesklinn vajab elavdamist, turg promenaadi äärde toomist ning turist Parkali parklasse suunamist.

Rakvere linnaarhitekt Raul Järg, kui palju tuleb rahvalt linnaplaneeringu kohta mõtteid, mida saab kasutada? Kui aktiivsed ollakse üldse kaasa rääkima?

Oleneb teemast. Kui Rakveres oli viadukti avalik arutelu, siis oli üle kahekümne inimese kohal. Kui olid üldplaneeringu arutelud, oli inimesi kümne ringis.

Võib-olla eestlane tahab personaalset kutset. Kui otseselt king ei pigista ja kõrvalmaja kuuri asemele ei hakata ehitama pilvelõhkujat, ollakse tagasihoidlik oma mõtete avaldamisel.

Aga ma usun, et Rakveres on lood hästi – see, mis tehtud, on tehtud siiski linnarahva toel.

Mis linnafoorumil Rakvere heaks klaarus?

Eks seda näitab elu. Aga arutelu selgitas võimalikke arenguid, seda, mida üks või teine asi võiks endaga kaasa tuua. Hästi palju projekte on paberil kavandatud: Pärdi maja, vallimägi, vanalinna arendus, Tark Maja, Seminari tänav oma lineaarpargi ja ühendusega promenaadile, viadukt, seltsimaja ehk n-ö KITi klubi.

Kõik need projektid on mingis perspektiivis Rakverele vajalikud, aga ühel ajal korraga lauale ei mahu. Lõplikult pole otsustatud Targa Maja asukoht, viimane tööversioon oli, et Vabaduse platsile Pärdi maja juurde.

Targa Maja ja Pärdi maja puhul jõuti arusaamisele, mida ma jagan, et plats Pärdi maja ees töötaks iseseisvalt ilma Targa Majata, sest Pärdi maja on ise aktiivne.

Rohkem avalikku funktsiooni vajaks hoopis kesklinn, millel praegu on kommertsfunktsioonid. Seal oleks tarvis tugevdada ruumi avalike objektidega, muidu on oht, et linn on väga killustatud. Rakvere ei ole kuigi suur linn ning ressurssidega tuleb mõistlikult ringi käia.

Senine kontseptsioon ütleb, et on hea, kui kesklinn on aktiivne. Tegevusi on koondunud väljapoole kesklinna; iseenesest on positiivne, et elu on ka mujal: teatrimäel on tegevuste kontsentreerumine, ehk tekib ka Vabaduse väljakule midagi.

Aga üheselt peab kesklinn jää ma domineerima ning ehk on mõistlik Tark Maja ehitada just praeguse parkimisplatsi asemele (nn mullavalli taha - toim.). Et väljak toimiks, peab olema selle ümber tegevus. Rakvere keskväljak on väga õiges kohas, tegevuste juures, aga toetavaid tegevusi, mis väljaku elama paneks, on vähe, ainult nn must maja.

Kui Tarka Maja vaadata laiemalt, siis on see mediateek, millel pole ainult akadeemiline otstarve. Kui ruumid on õhtuti avalikus kasutuses, siis on keskväljak majale väga õige koht.