Väikene Vasta mõisakool aina kasvab

Vasta mõisakooli fassaad sai sügisel uue kuue. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Kui paljudele koolidele teeb muret õpilaste arvu vähenemine, siis Vasta kooli on lapsi viimastel aastatel üha juurde ­tulnud. Sadakonna õpilasega koolis tunnevad end hästi nii lapsed kui õpetajad.

"Juba kolmandat aastat tuleb õpilasi juurde," ütles Vasta kooli direktor Ülle Viller, kelle sõnul ei tõuse õpilaste hulk mitte ainult selle arvelt, et esimesed klassid on suuremad, vaid lapsi on tulnud juurde kõikides vanuserühmades.

Kui 2007. aastal oli koolis 76 õpilast, siis tänavu 1. septembril alustas koolitööd 112 last ja noort.
Vasta mõisakooli ei käida mitte üksnes Viru-Nigula vallast, vaid ka mujalt, näiteks Kundast ja Ida-Virumaalt: Sondast ja Aserist.

Kaheksanda klassi noored Laura Porovart ja Aigar Sambla rääkisid, et armastavad oma kooli, sest see on väike ja kodune. Iga päev küll sellele ei mõelda.

"Aga kui mõnes Rakvere koolis käid, kus on pikad koridorid ja palju inimesi, siis tunned, kui mõnus siin on," ütles Laura.

Laura ja Aigari meelest on väikesed klassid head, sest siis jõuab õpetaja iga nooreni. "Meil on isegi suur klass, 16 õpilast," lausus Aigar, kes ei kujutaks hästi ette õppetööd klassis, kus 32 õpilast.

Laura hinnangul annab kooli õhkkonnale väga palju juurde see, et direktor ja õpetajad on väga mõistvad ning alati, kui on mure, võib nende poole pöörduda. Noorte jaoks teeb kooli armsaks ühtekuuluvustunne. "Siin tunned kõiki inimesi, nii õpetajaid kui õpilasi, ka nende vanemaid," tõi Laura välja.

Direktori sõnul võimaldab kooli väiksus läheneda lastele individuaalsemalt ning nii, et ka neil, kel koolitükkide omandamisega raskusi, õpihimu ära ei kaoks. Ikka on võimalik leida selliseid teid, et laps saaks positiivse emotsiooni.

Juhtub, et lapsed räägivad oma muresid, ka sellest, kui kodus pole kõik nii hästi, kui peaks. "Lastega on üldiselt hea side, samuti vanematega," lisas direktor.

Saavad proovida

Tänavuse kooliaasta alguseks sai valmis kogu eelmise aasta väldanud remont, mille käigus renoveeriti algklassimaja, mis nüüd on varasemast palju ruumikam.

"Varem olid seal küll ka klassiruumid, aga viimastel aegadel tilkusid laed läbi. Maja oli vana ning hoones sees oli olukord üsna kurb. Vanast majast jäid tööde käigus sisuliselt järele vaid seinad ja karkass," rääkis Ülle Viller.

Nii tuli eelmisel aastal kõigil õpilastel ära mahtuda peamajja - kunagisse Vasta mõisa härrastemajja. "Meil olid kõik vähegi vabad pinnad kasutusele võetud, isegi garderoobis oli klassiruum," ütles direktor, kelle sõnul oldi küll pead-jalad koos, kuid saadi siiski hakkama.

"Lapsed olid väga tublid ja mõistvad ning isegi ettevalmistavas 0-klassis käinud põnnid mahtusid vahetunnil suurte vahelt läbi jooksma."

Kuigi väikseid naginaid ja mittemõistmisi tuleb ette igas koolis, hoiavad lapsed kokku ning suuremad hoolivad väiksematest.

"Oleme korraldanud traditsiooniliselt orienteerumisretki ja võistlusi. Siis teeme segavõistkonnad - esimesest üheksanda klassini. Tähtis on trassi läbimine ja ülesannete sooritamine, mitte selleks kulunud aeg.

Distants on vahel päris pikk, nii et suuremad kannavad väiksemaid seljas ning julgustavad ja õpetavad," kõneles Ülle Viller.

Laura ja Aigar rääkisid, et ka väiksemaid koolikaaslasi tuleb mõista. "Eelmisel aastal oli päris palju kisa," ütles Aigar, kuid pahameelt tema häälest ei kostnud.

Nüüd on väiksemad küll omaette, kuid käivad peamajas ikka. "Oleme nendega ikka sõbralikud ja nemad püüavad olla ka vaiksemalt kui tavaliselt," lisas Laura.

Algklassilapsed, kellele uus maja mõeldud, on ka ise rahul ning arvavad, et see on väga ilus. Kui ühel päeval neid pikapäevarühmas külastasime, siis leidsid pea kõik, et õppida on tore ning kooli tulevad nad hea meelega. Kõige põnevam aine on mitme esimese klassi mudilase arvates kehaline kasvatus.

Väga suur osa Vasta õpilastest elab koolist kaugel, nii et koolis tuleb käia bussiga. Mudilased, isegi esimese klassi omad, on sellega harjunud.

Esimese klassi poiss Mark ei arvanud, et Aserist Vasta kooli käimine raske oleks, kuigi tõusma peab vara. Ning kodused ülesanded saavad enamasti pikapäevarühmas tehtud, nii et koju midagi õppida ei jäägi.

Kogu aeg ilusamaks

Peale algklassimaja renoveerimise sai tänavu sügisel värske ilme ka peamaja fassaad ning uue katuse tõllakuur. Kokku investeeriti mõisakooli Norra ja Euroopa majanduspiirkonna rahast ning valla eelarvest ligi 10 miljonit krooni.

Tasapisi on aga kool ilusamaks muutunud kogu aeg. "Mina tulin siia 1999. aastal, siis olid just peamaja ühes otsas valmis saanud eluliselt tähtsad WCd.

Vanasti olid siin kuivkäimlad. Samal talvel tehti peamajas kõige suurema klassi remont. Siis hakkas jupi kaupa kogu aeg paremaks minema. Ülemine korrus sai uue ilme, siis pool maja ja siis jälle natuke," rääkis Ülle Viller.

Võimalus teadmised proovile panna

Vasta mõisakool on aastaid võtnud osa külastusmängust "Unustatud mõisad", selle käigus tutvustavad mõisat ja selle ümbrust õpilasgiidid.

Paar viimast aastat on teinud giiditööd praegu kaheksandas klassis õppivad noored. "Oleme oma lapsed giidideks koolitanud, nüüd on seda teenust osutavaid noori kaheksa," ütles Ülle Viller, kelle sõnul noortele enda proovilepanek väga meeldib.

Noored giidid peavad olema kursis mõisa ajalooga ja ka esineda oskama. "Mõni laps lausa naudib esinemist, on õnnelik, et hakkama saab. On noori, kes ülihästi sobivad giiditööle," tunnustas õpilasi Ülle Viller.

Direktor on kindel, et noored kimpu ei jää, isegi kui tegemist on ootamatu küsimusega, leiavad sellele kiiresti kas või legendi tasemel vastuse. "See tuleb kuidagi loomulikult," märkis ta.

Ka noored giidid Laura Porovart ja Aigar Sambla on asjaga väga rahul, sest õpivad inimestega suhtlema. "Hoonet peab tutvustama, ümbrust, ajalugu," nimetas Aigar.

Igal aastal toimuvad mõisakoolide teatrifestivalid, ja see motiveerib näiteringis käivaid noori harjutama.

"Oleme lavastanud vanu eesti lugusid. Eelmisel aastal saime eripreemia. Preemia muidugi innustab, aga üldiselt lastele näitlemine meeldib," sõnas Ülle Viller.