Erinev seadusetõlgendus võib väikevalla hätta jätta

Laekvere vallamaja. Foto: TEET SUUR/VIRUMAA TEATAJA

Raske majanduslik olukord on tänavu oluliselt suurendanud toimetulekutoetuse saajate hulka, aga maksmiseks napib paljudel omavalitsustel raha.

Laekvere vald on kuid maksnud toimetulekutoetusi välja vallavalitsuse reservfondi arvelt, lootes, et riik hiljem kulu kompenseerib, aga karta on, et osa väljaminekust jääbki omavalitsuse kanda.

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla toimetulekupiiri.

1. detsembri seisuga oli Laekvere vallavalitsus eraldanud reservfondist riiklike toimetulekutoetuste maksmiseks 91 421 krooni. Detsembris kulub selleks umbes 20 000 krooni.

Laekvere vald taotles oktoobris riigilt toimetulekutoetuste maksmiseks 125 000 krooni lisaraha, mis arvestuslikult aasta lõpuks puudu tuleb.

Novembris eraldas riik vallavalitsusele selleks 8247 krooni.

Rahandusministeeriumis on valminud määruse eelnõu, millega jagatakse üle Eesti omavalitsustele veel 14,3 miljonit krooni toimetulekutoetuste maksmiseks.

Aarne Laasi sõnul on Laekvere vallal lootust saada umbes 11 000 krooni, ülejäänu tuleb leida vallaeelarvest.

Lõplik summa selgub siiski pärast määruse vastuvõtmist.

Erinev tõlgendus

Laas selgitas, et aasta alguses oli vallal alles veel eelmiste aastate kasutamata jääki 115 000 krooni.

"Seadus lubab maksta toimetulekutoetuseks eraldatud rahast ka täiendavaid toetusi, kui toimetulekutoetus on välja makstud," ütles Laas.

Vallavanema sõnul on abi vajavad pered saanud sel aastal nii toimetulekutoetusi kui ka sotsiaaltoetusi. Laas rõhutas, et täiendavaid toetusi on makstud üksnes eelmiste aastate kulutamata reservi arvelt ning tänavuseks aastaks eraldatud raha pole selleks kulutatud.

"Riik põhjendas puudu jääva summa kompenseerimise vähendamist sellega, et oleme raha ära raisanud täiendavaid toetusi makstes," rääkis ta.

Aarne Laas saatis siis sotsiaalministeeriumisse kirja küsimusega toimetulekutoetuse jaotamise vaidlustamise kohta.

"Minule teada olevate andmete põhjal ei olnud täiendavate toetuste maksmine eelmiste aastate reservist keelatud. Väga paljud omavalitsused on igatahes nii aru saanud," kirjutas Laas.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna analüütik Marek Atonen vastas vallavanema küsimusele, et täiendavate sotsiaaltoetuste maksmine toimetulekutoetuse vahendite jäägist ei ole keelatud, kuid kui kohalikul omavalitsusel on seetõttu tekkinud probleeme toimetulekutoetuse väljamaksmiseks vajalike vahendite piisavusega, siis selleks tehtud kulutusi ei kompenseerita.

"Keegi ei saanud nii suurt abivajajate kasvu ette näha. Kui oleksime teadnud, et seadust nii tõlgendatakse, oleksime sellega arvestanud," lausus Laas.

Laasi sõnul on toimetulekutoetuse taotlejate arv sügisel oluliselt suurenenud, oktoobris maksti toimetulekutoetust 16 avalduse põhjal 20 678 krooni ja novembris 20 inimesele 25 213 krooni.

Seitse korda vähem

Väike-Maarja vald taotles sügisel toimetulekutoetuste tarvis pool miljonit krooni, kuid saadi ligi 70 000 krooni.

Vallavanem Urmas Tamm ütles, et taotluse esitamisel oli arvestatud ka järgmise aasta esimeste kuudega.

"Selle aasta lõpuni tuleme kuidagi välja," märkis vallavanem.

Urmas Tamme sõnul on viimasel aastal toimetulekutoetuse saajate hulk pidevalt kasvanud nii summa kui taotlejate arvu poolest.

Kunda linnapea Allan Aroni ütlusel said nemad riigilt lisaraha küsitust mõnevõrra rohkem - 20 000 krooni asemel 43 000 krooni - ning loodavad saada sellega aasta lõpuni hakkama.

"Praegu tundub, et tuleme ots otsaga kokku," arvas Aron, lisades, et novembris oli väljaminek mõnevõrra suurem, kui esialgu prognoositi.

Aroni hinnangul on ka Kundas abivajajate hulk kasvanud. Kui eelmise aasta novembris maksti toimetulekutoetust kahekümne avalduse põhjal 24 324 krooni, siis tänavu viiekümnele inimesele 91 144 krooni.

Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus.

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Toimetulekupiir üksi elavale inimesele on 1000 krooni, iga järgmise leibkonna liikme kohta 800 krooni.