Ajateenijad vandusid riigile truudust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Andres Pulver
Copy
Kaitseväeteenistuse läbinud noorte kaitsetahte üle nuriseda ei saa.
Kaitseväeteenistuse läbinud noorte kaitsetahte üle nuriseda ei saa. Foto: Arvet Mägi

Reedel, 11. detsembril andis Kirde kaitseringkonnas sõdurivannet ligi 300 pioneeri-, suurtükiväe- ning õhutõrjepataljoni ajateenijat.


"Need sõnad, mist te üheskoos ütlesite, pole lihtsalt ilus jutt. Need ühendavad, liidavad teid sõltumata emakeelest ja päritolust. Seovad teid Eestimaaga. Ma olen teie üle uhke," ütles Kirde kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem.

Pühalikus tõotuses lubas iga vandeandja vajaduse korral isegi oma elu isamaale ohvriks tuua.

Üks tänavu tõotuse andnud ajateenija isa rääkis, et tema jaoks Nõukogude armees antud vanne oli hoopiski teise tähendusega, kui tema pojale.

"Toona me lugesime teatud sõnad vene keeles üksinda, pidime pärast allkirja ka andma. Täna siin kõlanud tõotus tekitas minus uhkust, ja ma olen kindel, et nendelt poistelt polegi vaja allkirja nõuda," leidis ta.

Truudusetõotuse annavad ajateenijad pärast kümnenädalase sõduri baaskursuse lõpetamist. Sõduri baaskursus on ajateenistusse kutsutud sõduri jaoks esmatasandi õpe, kus värsketele kaitseväelastele antakse üksikvõitleja teadmised ja oskused.

Sõduri baaskursus lõppes eksamiga. Õppursõdurite teadmisi ja oskusi kontrolliti nii teoreetiliste testidega kui ka praktiliste harjutuste käigus lahingrajal, kus oli vaja lahendada erinevaid ülesandeid nagu tulepositsiooni valik, maskeerimine, vahemaade mõõtmine, esmaabi andmine, miinide paigaldamine.

Lisaks lahingraja läbimisele kontrolliti ka sõdurite vastupidavust rännakuga, mille kogupikkus on erinevates väeosades kuni 50 km.

Märksõnad

Tagasi üles